Pandeemia on sundinud ettevõtteid keerama keskkonnasäästlikuse kursilt töötajate hoidmisele, kuid seda teeb vaid 47% tööandjatest

Maailma juhtiva turu-uuringufirma B2B International poolt läbi viidud uuringus selgus, et Euroopa ja Baltimaade ettevõtete äriprioriteedid on koroonakriisi valguses ümber kujundatud: rohkem rõhku pannakse töökohtade ja palkade hoidmisele (50%) ning töötajate tervisele ja heaolule (47%), vähem keskkondlikule ja sotsiaalsele vastutusele (24%) ning innovatsioonile (23%).

Rahvusvahelise pilditöötlusettevõtte Epson poolt tellitud rahvusvaheline uuring vaatles jätkusuutlikkuse väärtusi erinevates riikides, ettevõtetes ja erinevate spetsialistide seas. Lisaks kaardistas uuring keskkonnaalase ja sotsiaalse vastutuse olulisuse muude äriliste väljakutsete või prioriteetide suhtes, pandeemia mõju ettevõtete sotsiaalse vastutuse (CSR) projektidele ning töötajate suhtumist jätkusuutlikkuse küsimustesse ja muudele aspektidele. Selgus, et pandeemia kiuste on ettevõtted pidanud tegema muudatusi prioriteetides, et tagada töökollektiivi heaolu ja seeläbi jätkusuutlik töövõimekus.

Uuring kaardistas ettevõtete peamised prioriteedid koroona pandeemia tingimustes:

    Majanduslik stabiilsus 63%

    Töökohtade ja palkade hoidmine 50%

    Töötajate tervis ja heaolu 47%

    Uute klientide leidmine ja meelitamine 38%

    Uued tooted ja teenused 28%

    Töötajate eneseareng 27%

    Keskkondlik ja sotsiaalne vastutus 24%

    Teadus- ja arendustegevused, innovatsioon 23%

Uuringust selgus, et vaid veerand ettevõtetest peavad jätkusuutlikkuse ja sotsiaalse vastutuse teemasid oma kolme peamise äriprioriteedi hulka. Näitaja on suurem Saksamaal ja Itaalias, kus tervelt kolmandik vastajaist (33%) märkis teema üheks kõige olulisematest.

Samas selgus, et Balti riikides, sealhulgas Eestis, on see näitaja kõigest 14%, mis on omakorda madalaim näitaja kõigi uuringus osalenud riikide ja piirkondade seas. Ühe põhjusena toodi välja pandeemia mõju ärisektorile: sel perioodil keskendutakse eelkõige rahalise stabiilsusele, palkade tagamisele, töötajate tervise hoidmisele ning uute klientide ligimeelitamisele. Nende sõnul jäävad keskkonna ja jätkusuutlikkuse teemad majanduse täieliku taastumiseni tagaplaanile.

"Sedavõrd erinevad tulemused piirkonniti on seletatavad riikide erinevate kogemuste põhjal. Võrdluseks võib öelda, et Skandinaavia riikidel on pandeemia ajal muutusi palju lihtsam kogeda, kuna keskkonnakaitse ja jätkusuutlikkuse teemad on nendes riikides juba ammu juurdunud. Sestap on juba harjutud nende teemadega paralleelselt tegelema ja keskendutakse neile finantstulemuste või ettevõtte muude eesmärkide saavutamisel nii või teisiti,” sõnab Mantas Nemickas, Epsoni äriarenduse juht Balti riikides.

Tulemustest joonistus välja tõsiasi, et keskkonnamõju ja jätkusuutlikkuse küsimustele pööravad suuremat rõhku otsustajad ning start-upide esindajad. 78% küsitletutest usub, et jätkusuutlikkust ja sotsiaalset vastutust kandvatel ettevõtetel on lojaalsemad ja produktiivsemad töötajad, parem maine ja suurem tõenäosus teenida kasumit.

Suhtumise muutumist võib oodata pärast pandeemiat

Kuigi pandeemia on märgatavalt pidurdanud pürgi keskkonnasäästliku tuleviku suunas, on hoo langus vaid ajutine. Jätkusuutlikkuse eesmärke pole unustatud, vaid hoopis hoiule pandud. Kaks kolmandikku vastajatest usub, et sotsiaalse vastutuse tähtsus ettevõtete jaoks suureneb alles pärast pandeemiat. Ka Balti riikides on see näitaja kõrge - 41% siinsetest vastajatest usuvad, et keskkonna ja jätkusuutlikkuse tähtsus ning sellele keskendumine peaks kriisi lahenedes suurenema.

„Võime järeldada, et Eesti, Läti ja Leedu ettevõtjad seisavad sel perioodil silmitsi selliste väljakutsetega, mis sunnivad keskkonnakaitse, jätkusuutlikkuse ja sotsiaalse vastutuse küsimused mõneks ajaks tagaplaanile. Kuid me ei saa öelda, et need asjad poleks Balti äriinimeste jaoks üldse olulised - tulenevalt teiste Euroopa riikide kogemustest võib oodata kasvavaid näitajaid pärast pandeemia lõppu,” lisab M. Nemickas.

Kokku küsitleti uuringu käigus enam kui 4000 inimest ning vastajaid oli kokku 26 riigist, peamiselt Euroopast (sealhulgas Balti riikidest), aga ka Lähis-Idast (Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraadid).

Link uuringu kokkuvõttele.

Sarnased artiklid