Alates 1. maist 2005 kehtib Eestis pandipakendisüsteem. Eesti Pandipakendi tegevjuhi Rauno Raali hinnangul on pandisüsteemi toimimise ajal Eestis kogutud ja taaskasutusse suunatud 1,7 miljardit pandipakendit. See teeb iga eestimaalase kohta umbes 1270 tühja plast-, alumiinium- või klaaspakendit. Igaüks võib ette kujutada, kui suur oleks tuhandest tühjast pakendist koosnev hunnik toanurgas või kuuri all seismas.

Kuigi tühje pudeleid võeti varemgi vastu, korrastab pandipakendisüsteem taaramajandust.

Praegu piirdub pandipakendisüsteem vaid karastusjookide ja lahjade alkohoolsete jookide taara vastuvõtmisega. Vastu ei võeta näiteks kange alkoholi pudeleid, veinipudeleid ning supipurke. Sellele osale pakenditest võiks Bioneeri hinnangul süsteem tulevikus laieneda.

Pandipakendite süsteem hoiab Eestimaad

Lätis ja Leedus ei ole hästi toimivat pandipakendisüsteemi ja nendes maades vaevuvad vaid üksikud inimesed pakendeid ära viima või neid sorteerima.

Vilniuses kipuvad kõik piknikupaigad nägema välja prügirikkad, sest inimesed ei näe mõtet taara kaasa korjamisel. Pildistas Katrin Jõgisaar. Pilt on tehtud 2012. aasta aprillis.

Bioneer uuris 2012. aasta aprillis ja mais nii Leedus kui ka Lätis inimestelt, kuidas on lood taara tagastamisega. Selgus, et ilma piisava rahalise stiimulita ei nähta vajadust pingutada.

Vilniuses kipuvad kõikvõimalikud pakendid risustama nii tänavaid, parke, veekogude kaldaid kui ka mänguväljakuid. Seda isegi olukorras, kus pakendite sorteerimiseks on loodud üsna mugavad võimalused. Paljudel inimestel lihtsalt puudub arusaam, miks ei peaks tühje pakendeid maha viskama.

Vilniuses on tegelikult loodud head võimalused pakendite tagastamiseks. Igal pool võib näha värvilisi pakendikonteinereid. Probleem on pigem teadlikkuses ja harjumustes. Pildistas Katrin Jõgisaar. Pilt on tehtud 2012. aasta aprillis.

Riias on prügi sorteerimiseks mõeldud prügikastid leitavad pigem äärelinnades. Kesklinnas tuleb kogu tekkinud sodi visata üldprügisse. Riia tänavad ja pargid tundusid märkimisväärselt puhtamad, sest Läti pealinnas on aastaid olnud kombeks kevadeti üldrahvalikke koristustalguid korraldada.

Riias panditaarasüsteemi ei ole. Vaid mõned usinamad ettevõtted koguvad pakendeid tagasi. Näiteks Läti tuntud ökokosmeetikafirma Madera annab iga tagastatud Madera pakendi eest uue toote ostmisel 10% soodustust. Pildistas Katrin Jõgisaar. Pilt on tehtud 2012. aasta mais.

Eestimaa teeveered ning põõsaalused püsivad tänu usinatele taarakorjajatele ja toimivale panditaara süsteemile peaaegu et puhtad.

Inimesed on vahetunud masinate vastu

Kioskid, kus inimesed inimestelt taarat vastu võtavad, on peaaegu kõikjal kadunud ning asendunud suurpoodide juures asuvate automaatidega.

Pandipakendiaparaate on mitut sorti. Näiteks Ülemiste Keskuses avati 2005. aastal aparaat, kuhu võis pakendeid kotist lihtsalt kallata ning tark masin sorteeris ise taara ära.

Reeglina peab taara tagastaja pudelid ükshaaval masinasse panema.

Taaraautomaati tuleb osata kasutada

Tehnika eeldab inimeselt oskust seda kasutada. Mitte alati ei saa inimesed automaadi kasutamise reeglitest aru.

Esiteks, tasub taaraautomaadi juures säilitada külma närvi. See on vaid masin, mis toimib erapooletult ja ei ole kellegi peale kuri.

Taaraautomaadi ekraanil esinev kiri "Palun sisestada õrnalt tühi taara!" tähendab, et pudelit ei tasu masinasse jõuga sisse suruda. Automaadile tuleb jätta aega, et ta saaks pudelit veeretades aru, kus asub triipkood. Alati tasub järgida ja teada aparaatide juures olevaid juhiseid.

Tavaliselt tuleb pakend taaraautomaati sisestada põhi ees. Teistpidi pakendi tõukab taaraautomaat lihtsalt tagasi. Ei tasu ka automaati tagant kiirustada ja üritada toppida korraga mitut pudelit.

Et pandipakendi juures kiiremini tegutseda, tasub taara juba kodus ära sorteerida - eraldi väikesed ja suured plastpudelid, alumiiniumpurgid ning klaastaara.

Plastpudelitelt tuleks eemaldada korgid ning korgi alumisel poolel olev rõngas, kuna need võivad automaati sattudes kukkuda automaadi liikuvate osade vahele ning põhjustada automaadi kinnikiilumise. Alati ei ole poodides koheselt teenindajaid appi tulemas. Tavaliselt on taaraautomaadi sisemist ilu tundvatel inimesteks töökohustusteks ka poodide ümbruse koristamine ja seetõttu ei ole loota kiirele abile. Plastist pudelikorkide koht on plastpakendite kogumise konteineris.

Purgid ja pudelid peaksid olema tagastamise hetkel puhtad. Kuu aega keldris seisnud taara ei ole veel niivõrd määrdunud, et neid eraldi pesema peaks, kuid porisele pinnasele maandunud taara tuleks enne aparaati sisestamist kindlasti puhtaks pesta. Esiteks ei suuda automaadi fotosilm määrdunud pudelilt triipkoodi välja lugeda. Teiseks võib pakendilt eralduv mustus ummistada automaadi liikuvad osad ja sellisel juhul jääb automaat kauemaks ajaks remonti ootama.

Pudelid peaksid olema eelnevalt ka tühjaks valatud. Vilunum taarakoguja hangib endale taarakastid, kuhu võib pudeleid ning purke põhi ülespidi ladustada ning kui piisav kogus koos, siis need ära viia.

Kui suur kogus on sobiv taara ära viimiseks, on viija enda otsustada. Taarat tagastades tasub arvestada ka teiste inimestega. Näiteks väikestes poodides ei ole taaraautomaatide vastuvõturuumid suured. Suuremates poodides võib autotäie pudelite tagastamine võtta palju aega ja põhjustada järjekordi. Kasulikum on taarat ära tuua mõistlike kogustena. Kassapidajale võib anda ka mitu taaratšekki korraga.

Suured plastpudelid kaotavad oma kuju, kui nad seisavad muutliku temperatuuriga ruumis pikemat aega. Põhjuseks on suletud pudelis toimuv õhurõhu muutus, temperatuuri tõustes pressib õhk pudelist välja, temperatuuri alanedes tagasi ei tulva, vaid tõmbab pudeli laperguseks. Enamasti võtavad pudelid tagasi oma normaalse kuju peale korgi eemaldamist. Kui esialgne kuju ei taastu, siis võib pudeli sirgeks puhuda.

Pudeli sobivust taaraautomaati tähistab pudeli küljes olev tagatisraha märgis. Tuleb jälgida, et pudelisilt pudelil ikka korralikult peal püsiks. Lipendava, määrdunud ja katkise triipkoodiga pudeleid vastu ei võeta.

Ka taaraautomaati sobimatu taara saab suunata uuele ringile

Vastu võtmata jäänud pudelid tasub viia taaraautomaadi kõrval asuvasse prügikasti või pakendikonteinerisse. Rahast jääte küll ilma, kuid keskkonnale teete ikkagi heateo, kuna need pudelid jõuavad ümbertöötlemisele.

Klaaspudelid kas pestakse puhtaks ja täidetakse uuesti, või need sulatatakse üles ja kasutatakse uute pudelite valmistamiseks. Plastpudelitest tehakse näiteks fliismaterjale ning alumiiniumpakend saab ümbersulatamise teel uueks alumiiniumist tooteks.

Kui endal töise tegevuse kõrvalt pakendite jaoks aega ei jää, siis võib taarakoti anda lastele. Las nad teenivad oma taskuraha jalavaevaga välja.

Pakendite äraandmine on täiesti normaalne tegevus. Seda ei tasu karta! Taara äraviimine ei tähenda alati majanduslikku vaesust, vaid hingelist rikkust.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta