On kahte tüüpi keemilisi vooluallikaid: primaarelemendid ja neist koostatud patareid, mis on mõeldud ühekordseks kasutamiseks ja hävitatakse peale tühjaks saamist, ning akud, mis on mõeldud mitmekordseks laadimiseks ja seega korduvaks kasutamiseks.

Primaarelement on keemiline vooluallikas, mis on ette nähtud ühekordseks (pidevaks või vaheaegadega) kasutamiseks. Seega ei saa primaarelemente laadida (nende elektrilaengut taastada), nagu see on võimalik sekundaarallikate ehk akude puhul. Primaarelementide hulka kuuluv leeliselement on teatavatel tingimustel küll laetav, ent selle laengu täiendamist nimetatakse siis elemendi värskendamiseks. Primaarelemente liigitatakse nende elektroodide ja elektrolüüdi materjalide järgi. Elemendi nimetuses on üldiselt esikohal negatiivse elektroodi ‒ anoodi ‒ materjal.

Nööpelement ehk nööppatarei on väike silindriline keemiline vooluallikas, mille kõrgus on läbimõõdust väiksem. Nööpelemente hakati kõigepealt kasutama käekellades, seepärast tuntakse neid ka kellapatareidena.

Elektriakumulaator ehk elektriaku ehk aku on korduvalt laetav ja kasutatav keemiline vooluallikas elektrienergia salvestamiseks ja taaskasutamiseks. Akusse salvestatakse elektrienergiat, juhtides akust läbi alalisvoolu, mille suund on vastupidine tühjendusvoolu omale. Laadimise käigus muundub akut läbiv alalisvool keemiliseks energiaks, salvestudes aku plaatidele. Akusid võib ühendada patarei järjestikku ehk jadamisi pinge tõstmiseks, paralleelselt ehk rööbiti tugevama voolu saamiseks või kombineeritult, kui on tarvis suurendada nii pinget kui voolutugevust.

Igapäevases keelekasutuses on välja kujunenud lühinimetused: kõiki ühekordselt kasutatavaid keemilisi vooluallikaid (seega siis ka üksikuid primaarelemente, kuigi ei tohiks) nimetatakse patareideks (nt kellapatarei) ja laetavaid allikaid (ka mitmest elemendist koosnevaid) akudeks (nt autoaku). 

Patareide tüübid

Tsink-süsinik tüüpi patareid on Leclanché elemendi edasiarendusena olnud 1980. aastateni laialt kasutusel mitmes suuruses silindriliste elementidena ja neist koostatud patareidena. Tsinksüsielementide asemel kasutatakse tänapäeval valdavalt leeliselemente. Tsink-süsinik patareid on väiksema mahutavusega, kui leelispatareid ning nende eluiga enne kasutamist on viimastest kordades lühem – kuni poolteist aastat. Kui leelispatareid töötavad tõrgeteta kuni -20°C külmas, siis tsink-süsinikelementide külmataluvuspiiriks on -15°C. Tsink-süsinik elemendi isetühjenemine toatingimustes on kuni 7% kuus.

Tsink-süsinik ja tsink-kloriid tüüpi patareide ehitus on mõnes mõttes hästi lihtne: keskel on süsinikul või klooril baseeruv elektrolüüt (katood) ning selle ümber tsingist tehtud kest mis toimib ka anoodina. Tsink-süsinikpatareide kest, mis hoiab patarei sees olevat elektrolüüti, on valmistatud tsingist ja toimib toimib ka anoodina. Voolu tootes reageerib kest magneesiumdioksiidi ja süsinikuga, kaotades seeläbi elektrone ja muutudes õhemaks. Lõpuks võib olla kest nii õhuke, et happeline elektrolüüt hakkab lekkima. Lekkivat patareid on vast kõik vanemad inimesed näinud. 

Tsink-süsinik patareid on poodides müügil odavaima hinnaga. Tsink-süsinik tüüpi patareide kõrvalt võib leida ka tsink-kloriid elemendiga patareisid, mis saavad tavaliselt super duty või heavy duty märgistuse endale külge. Need on patareid, millel on samad puudused nagu tsink-süsinik patareidel, kuid mahutavus natuke kõrgem – AA tüüpi patarei puhul esimestel siis 400–900 mAh, teistel aga 1000–1500 mAh. Teisisõnu, mõlemad versioonid on voolutarbe seisukohalt pigem väikese energiavajadusega seadmetele sobivad – seinakellad, teleripuldid jms.

Leeliselementpatareid maksavad rohkem kui tsink-süsinik elemendid. Samas on nad suurema energiamahutavusega ning nende säilivusaeg enne kasutamist on keskeltläbi 5-7 aastat. Leelispatareid on keskkonnasõbralikumad kui tsink-süsinikpatareid. Leeliselementidel on terasest kest, mis keemilisest energia tootmise protsessist osa ei võta, õhemaks ei kulu ning loodusele kahjulikku ainet ei lekita. Kuna leeliselemendid on suurema mahutavusega, kulub neid ka vähem kui tsink-süsinikpatareisid. Leelismetallelemendi tühjenemine toatingimustes on umbes 0,2% kuus. Samuti on need külmataluvamad, võimaldades probleemideta tööd kuni -20°C juures.

Patareidel on kaks tähistusmoodust. Mõlemad on kasutusel paralleelselt ning mõlemat on tootjad kohustatud oma pakendeil ära tooma. Esimene kasutab suuri tähti ja liigitab patareid ainult suuruse alusel. Enimkasutatavad patareid on AA, AAA, C ja D. Sellise märgistuse lisavad elektroonikatootjad tavaliselt seadmete kasutusjuhenditesse ning tihti ka kusagile patareipessa või selle lähedale. Tootjad on kohustatud märkima vaid seda, millised patareid seadmesse füüsiliselt mahuvad.

Et anda tarbijatele teada, kui kaua patareid kestavad, on elektrotehnikaalase standardimisega tegelev Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon (IEC) loonud märgistussüsteemi, mis lisaks patarei suurusele märgib ära ka selle keemilise koostise. LR6 näiteks tähistab kõige laialdasemalt kasutatavat AA suurusega patareid. Täheühend (LR) tähendab selles märgistussüsteemis, et tegemist on leelispatareiga. Number täheühendi taga (6) tähendab aga, et tegemist on AA suuruse patareiga. Tavaliselt lisab tootja märke patarei keemilisest koostisest ka kusagile pakendile ja elemendile endale. Eriti tsink-süsinikpatareide puhul aga on seda vahel keeruline üles leida. Leelispatareidel on reeglina üpris nähtavasse kohta lisatud kirje “alkaline”. Kõige kindlam ja lihtsam on enda jaoks vajalikku patareid ära tunda aga siis, kui oskate lugeda ülalkirjeldatud IEC märkesüsteemi.

Primaarelemendid ja neist koostatud patareid

IEC tüübitähis*		ANSI tüübi- tähis	Nimi vm tüübitähis	Mõõtmed	Nimipinge	Pilt
Tsinksüsielement või -patarei	Leeliselement või -patarei
R20	LR20	D	Mono	ca 61 mm × Ø 34 mm	1,5 V
R14	LR14	C	Baby	ca  50 mm × Ø 26 mm	1,5 V
R6	LR6	AA	Mignon	ca  50 mm × Ø 14 mm	1,5 V
R03	LR03	AAA	Micro	ca  44 mm × Ø 10 mm	1,5 V
R8D425	LR8D425	AAAA	Mini	ca  42,5 mm × Ø 8,3 mm	1,5 V
R1	LR1	N	Lady	ca  30 mm × Ø 12 mm	1,5 V
3R12	3LR12	MN1203	Lapikpatarei	ca  65 × 61 × 21 mm	4,5 V
4R25	4LR25	908A	"Lantern"	ca  115 × 68 × 68 mm	6,0 V
6F22	6LR61	9,0 V	9-Volt-Block (“Krona“)	ca  48 × 26 × 17 mm	9 V
‒	8LR932	1811A	A23, 23A, 23AE, MN21, L1028	ca  28 mm × Ø 10 mm	12,0 V
‒	‒	‒	A27, 27A, GP27A, MN27, L828	ca  28 mm × Ø 8 mm	12,0 V
*Tüübitähise esimene number näitab elementide arvu patareis

Allikas: Vikipeedia

Nööpelementide ehk nööppatareide tüübid

Tsink-õhk elemente kasutatakse kuuldeaparaatides. Tsink-õhk patareid on odavad ning ohutud. Alati kasutage vanemad patareid esimesena. Mida kauem patareisid säilitate, seda suurem on nende energiakadu. Hoolimata sellest, et tsink-õhk patareid on väga pika säilivusajaga, kehtib see reegel ka nende puhul. Enne uue patarei eemaldamist pakendist tuleb pesta käed. Mustade ja rasuste kätega tsink-õhk patareide käsitlemine võib kaasa tuua nende kiirema tühjenemise või harvemal juhul lõppeda isegi ohtlikku lühisega. Mõlemat probleemi saab hõlpsasti ennetada, kui vaid pesta käsi enne vanade patareide asendamist uutega. Tsink-õhk patareide kasutusele võtmiseks eemaldatakse värviline kleeps kesta põhjas olevalt õhuavalt. Pärast kleepsu eemaldamist tuleb lasta patareil veidi hingata, ehk tuleb tagada see, et hapnik pääseks patareile ligi. Patarei saavutab täisvõimsuse umbes ühe minuti pärast peale kleebise eemaldamist. Parima tulemuse saavutamiseks tuleks hoida patarei õhu käes umbes 5 minutit, mille järel võib patarei asetada kuulmist hõlbustavasse abivahendisse. Sel moel on võimalik patarei eluiga pikendada lausa 30-80%.

Leeliselemendid on suurema energiamahutavusega ning nende säilivusaeg enne kasutamist on keskeltläbi 5-7 aastat.

Elavhõbeoksiid elemente kasutati kuulmisaparaatides, fototarvetes. Alates 26. septembrist 2008 ei tohi turule lasta ühtegi patareid ega akut, mis sisaldab elavhõbedat üle 0,0005 massiprotsendi ning nööpelemente ja nööpelementidest koosnevaid patareisid, mis sisaldavad elavhõbedat üle 2 massiprotsendi. 

Hõbeoksiid elemente kasutatakse elektroonilistes kellades ja kalkulaatorites. Mikro-leelispatareid ja hõbeoksiid-patareid kasutavad samu mõõtmete tähiseid, kuid keemia tähis erineb. Mikro-leelispatarei puhul on tähiseks LR nagu näiteks LR44 ja hõbeoksiid patarei puhul SR nagu näiteks SR44. 

Liitium elemente kasutatakse kellades ja fototarvetes. Liitiumelemendiga patareid kasutavad CR tähistust (CR2, CR123, 2CR5, CRP2 ja CRV3 tüüpi patareid on enimlevinud just fototehnikaga seatud kasutusvaldkondades). R-tähistusega “nööppatareid” aga igasuguste muude seadmete sees.

Allikas: Vikipeedia

Akude tüübid

Happe- ehk pliiakud koosnevad klaasist või plastist anumast, milles kasutatakse elektrolüüdina väävelhappe kindlaksmääratud tihedusega vesilahust. Anumasse on paigutatud pliioksiidist valmistatud positiivne elektrood ja pliist negatiivne elektrood. Pliiakud on rasked, kuid odavad. Neid kasutatakse rasketes seadmetes, nagu näiteks ratastool. Pliiakud on leidnud rakendust sisepõlemismootoriga autode käivitamiseks vajaliku elektri salvestamine ja starteri abil auto käivitamine (lühiajalisel nõuavad suuremaid võimsusi). Pliiakud sobivad ka suure tühjenemissügavusega rakendustes või katkematu toiteallikana ja tagavaratoiteallikana seadmetes, mis vajavad pikaaja (kuni mitu tundi) jooksul väikest, kuid stabiilset võimsust.

Nikkel-kaadmiumakud (NiCd) on pikaealised, mõnel juhul koguni 15 aastat. Need akud sisaldavad mürgiseid aineid. NiCd-akude turustamine peatati Euroopa Liidus 2008. aastal kaadmiumi keskkonnaohtlike omaduste tõttu. Alates 01.01.2017 ei tohi tootjad enda ladudest enam NiCd akudega elektrilisi käsitööriistu välja saata, seda tüüpi akud keelati Euroopa Liidu direktiiviga EUs ära. Seda põhjusel, et kaadmium on valesti hoiustamisel keskkonda rängalt reostav element. Selliseid akusid võib veel kohata akutööriistades ja mudelautodes. Nende akude asemel võeti kasutusele nikkel-metallhüdriidakud ehk NiMH-akud.

Nikkelmetallhüdriidakusid (NiMH) võib veel leida mobiiltelefonides ja sülearvutites. Need akud ei sisalda ohtlikke aineid. Nad peavad ka kauem vastu, kui NiCd akud. NiMH akud on nõuavad korrektseid hoiustamis- ja laadimistingimusi, seda kõike tuleb teha selleks, et nende eluiga ei lüheneks. Erinevalt NiCd akudest ei talu nikkel-metall hüdriid akud kõrgeid ja madalaid temperatuure. Külmem kui 0C ja soojem kui 40C võib NiMH akut juba kahjustada. NiMH akudele ei meeldi hoiustamine, eriti kui seda tehakse laadimata kujul. Nende eluiga lüheneb siis märgatavalt. Kord kolme kuu jooksul peaks nad täiesti tühjaks laadima, et vältida mäluefekti. Tänapäeval asendavad NiMH-akusid järjest enam liitiumioonakud.

Liitiumioon- ja liitiumioonpolümeerakud (Li-ioon) on võimekad (peavad paremini vastu kui NiCd ja NiMH akud) ja kerged. Neid kasutatakse kergekaalulistes süle- ja pihuarvutites ning mobiiltelefonides. Li-ioonakud erinevad eelmistest akutüüpidest selle poolest, et nendes kasutatav elektrolüüt koosneb veevabast orgaanilisest solvendist (lahustist) ja lahustunud liitiumisoolast. Seetõttu saab aku valmistada hermeetilisena, vältides õhuniiskuse ja hapniku juurdepääsu. Liitium-ioonakud on arenev tehnoloogia ning arendustöö on peamiselt suunatud katoodimaterjali arendamisele. Liitiumioonakude ehitus koosneb kolmest erinevast materjalide kihist. Esimene kiht on tehtud liitiumi ühendist, mis toimib anoodina, teine, ehk katoodi, kiht on tehtud tavaliselt grafiidist. Mõlema kihi vahel on kolmas, erinevatest ühenditest valmistatud eralduskiht, mis sõltuvalt kasutatud ühenditest määrab aku karakteristikud. Kõik kihid on uputatud elektrolüüti, mis laseb ioonidel liikuda anoodi ja katoodi vahel. Antud akudes on kõrge kasutegur, mis jääb vahemikku 95-98%. Salvesti teeb universaalseks ja paindlikuks selle vastupidavus kiirele ja aeglasele tühjendamisele (sekunditest kuni nädalateni). Turul on ligi 5000 töötsükliga akusid, kuid on võimalik hankida ka suurema tsüklite arvuga akusid. Antud tüüpi akud leidsid rakendust elektrisõidukites ja suurt erieneriat ning erivõimsust nõudvates rakendustes. Liitiumioon akude kõige suurem vaenlane on kõrge temperatuur, mis rikub selle akuelemente ja muudab elektro-keemilisi protsesse aku sisemuses. Li-Ion akud ei vaja perioodilist hooldust kindlate tühjakslaadimistsükklite näol. Liituium-ioon akuelementide eeliseks on ka võime neid vormida. Nimelt võib Li-ion akusid teha igasuguse kujuga. Liitium akusid on lihtne hoiustada, neid ei pea eelnevalt täis laadima, küll aga ei soovitada neid hoiustada liiga kuumades tingimustes. Ja kõigele lisaks ei ole Li-Ion akud keskkonnale ohtlikud pärast nende kasutusaja lõppu.

Naatrium-väävelakud (NaS) moodustuvad silindrilistest elektrokeemilistest elementidest, mille negatiivne elektrood on veeldatud naatriumist ja positiivne elektrood veeldatud väävlist. Tühjenemisel liiguvad naatriumi ioonid positiivsesse elektroodi läbi elektrolüüdi, milleks on tahke B-alumiiniumoksiid. Seal toimub reageerimine väävliga, mille tulemusena moodustub polüväävelnaatrium. Laadimisel on protsess vastupidine ja positiivsel elektroodil moodustub naatriumi ioonide kiht. Elektrolüüdi juhitavuse ja väävli ning naatriumi vedela oleku tagab isoleerkest, mille temperatuur peab olema üle 270 °C. Tüüpiliselt tagatakse akus temperatuuri vahemik 320–340 °C ja laadimis-tühjenemisttükli kasutegur on 86–89%. NaS-akud on kasutusel elektrivõrgus energia kvaliteedi tagamisel ja koormuste reguleerimisel, sest NaS-akud on võimelised arendama impulssvõimsust ka pikaajalisel tühjaks laadimisel. Tüüpiline NaS-moodul on võimsusega 50kW ja energiamahutavusega 360kWh või 430kWh. Keskmine täis-tühjaks laadimise tsükkel on kasuteguriga 86-89%. NaS akud leidsid rakendust elektrivõrkudes ja on väga perspektiivikad energia kvaliteedi tagamiseks ning koormuste juhtimiseks. Neid akusid kasutati vanemates elektriautodes, nt BMW E1 liikumapaneva jõuna. E1 mainele mõjus aga hävitavalt, kui prototüüp laadimise ajal põlema läks. Tulekahjus sai tõsiseid kahjustusi nii auto ise kui selle lähedal olnud hoone.

Naatrium-nikkelkloriid aku (Na/NiCl2) on energia salvestussüsteem, mis laeb/tühjeneb elektrilise reaktsiooni toimel positiivse elektroodi, mis koosneb enamasti niklist ja naatriumkloorist, ning negatiivse elektroodi, milleks on enamasti naatrium, vahel. Elektroodid on omavahel eraldatud beetaalumiiniumoksiidist seinaga, mis juhib naatriumioone ning on isolaator elektronidele. Beetaalumiiniumoksiid käitub elektrolüüdina ning võimaldab juhtida naatriumioone anoodi ja katoodi rakkude vahel. Patarei temperatuuri hoitakse 270-350 ºC vahel, mis hoiab elektroodid vedelas olekus. Iseseisvad küttekehad on osa patarei süsteemist. Akude töötsüklite arv ulatub 4500 täis-tühjaks laadimistsüklini, mis aastatesse arvutatuna võib ulatuda 15 aastani. NaNiCl2 tehnoloogia on tulnud elektriautode turule viimase kümnendi jooksul ning algselt kasutati enamasti seda tehnoloogiat ühistranspordi sektoris. Praeguseks on tehnoloogia kasutusala laienenud statsionaarseteks akudeks, raudtee akudeks, elektriautodeks ja on/offgrid energialahenduste salvestussüsteemideks. Ühe patarei suurus ulatub 4 kWh kuni 25 kWhni, mis sobivad paljudele akudele vastavalt nende mahtuvuse vajalikusest, mõne kWh kuni mitmete MWh seadmetele. Tänu keraamilisele elektrolüüdile puudub patareil isetühjenemisvõimalus. Olenevalt kasutusest on soojuskadu tasakaalus seadme elektrilise
kaoga, mis muutub soojuseks. Üldine kasutegur jääb 80-95% vahele. Antud tehnoloogia, mida toodeti algul Euroopas ja pärast Ameerikas, võib lugeda alternatiiviks NaS patareile, mida toodetakse ainult Jaapanis. Algselt kasutati tehnoloogiat autode seadmetena, kuid praeguseks on kasutusala laienenud erinevatesse valdkondadesse nagu on/off-grid ja taastuvenergia sektor ning UPS (katkematu elektritoite allikas) seadmetena andmete serveriparkides jne.

Vanaadium-redoksakude (VR) süsteemi kuuluvad akuelemendid, elektrolüüdi mahutussüsteemid, juhtimis- ning muunduriseadised. VR-akudes toimub energia salvestamine kahe erinevat tüüpi vanaadiumdioodi omavahelise reageerimise tõttu väävelhappe elektrolüüdis. Akuelementide arv näitab akuseadme võimsust ja elektrolüüdi mahuti suurus energiamahutavust. Aku tühjenemisel voolavad elektrolüüdid akuelementidesse, kus nad vahetavad läbi membraani vesinikioone. Protsessi käigus toimub iseeraldumine, mille tulemusena vanaadiumi ioonide olek muutub ning seejuures vabaneb energia elektrivooluna. Aku laadimisel on protsess vastupidine. VR-akude kasutegur on kuni 85 % ja elektrolüütide vahekord jääb pärast iga tsüklit samaks, sest laadimise ja tühjenemise käigus toimub sama keemiline protsess. Elektrolüüdi eluiga on piiramatu ja seda on võimalik korduvkasutada, seega ettenähtud töötsüklite täis saamisel vahetatakse välja ainult akuelementide osa. Töötsüklite arv ulatub 10 000 laadimis-tühjendustsüklini, mis teeb umbes 7–15 aastat. VR-akusid tohib täiesti tühjaks laadida, ilma et nende jõudlus väheneks. VR-akud on kasutusel peamiselt katkematute toiteallikatena, näiteks koormustippude silumiseks elektrivõrkudes ja taastuvenergia integreerimiseks. Neile leidub ka muid energiasalvestuse rakendusi, sest akude võimsus ja energiamahutavus pole omavahel sõltuvuses. Samas leidub igas kasutusvaldkonnas VR-akudele alternatiive, mis on võrreldes VR-akudega palju paremad. Seetõttu kasutatakse VR-akusid tavaliselt olukorras, kus mitmekülgne kasutamine on äärmiselt tähtis ja eelkõige taastuvenergia integreerimiseks. Neid tüüpi akusid on võimalik kasutada mitmetes energiasalvestuse rakendustes, nt. nii katkematute toiteallikatena, koormuste silumiseks, tippude lõikamiseks, elektrivõrkudes ja taastuvenergiaga integreerimiseks.

Polüsulfiid-bromiidakude (PSB) tööpõhimõte ja sehitus sarnaneb VR-akude omaga. Elektrolüüdi moodustab positiivsel poolel naatriumbromiid ja negatiivsel poolel naatriumpolüsulfiid. Aku tühjenemisel voolavad elektrolüüdid akuelementi, kus toimub reaktsioon membraanil. Sarnaselt VR-akudega toimub protsessi käigus iseeraldumine. Nende akude töötemperatuur on vahemikus 20–40 °C ja kasutegur 75 %. Nagu VR-akudel on ka PSB-akude laadimise ja tühjenemise keemiline protsess täpselt sama. Eluiga on umbes 2000 tsüklit, mis sõltub suuresti kasutustingimustest. Neid kasutatakse mitmesugustes energiasalvestuse rakendustes, sh koormustippude lõikamisel ja taastuvenergia integreerimisel. PSB-akudel on kiire reageerimisaeg ja nimivõimsus saavutatakse täislaetud akudel 20 ms jooksul, mis võimaldab neid kasutada sageduse või pinge reguleerimisel.

Tsink-bromiidakud (ZnBr) on struktuuri poolest sarnased eelmistega, kuid nende tööpõhimõte on teine. Laadimisel voolavad mõlemad elektrolüüdid akuelementidesse, mida eraldab mikropooridega membraan. Elektroodidel on selles elektrokeemilises protsessis oluline tähtsus, sest nad osalevad selles protsessis. Laadimisel galvaniseerub tsink anoodilt elektroodile ja bromiid eraldub katoodil. Elektrolüüti lisatakse lisaaineid, et hoida ära bromiidi reageerimist, mistõttu väheneb elemendi isetühjenemine ja suureneb süsteemi turvalisus. Aku tühjenemisel toimub protsess vastupidi. ZnBr-akude töötemperatuur on vahemikus 20–50 °C. Kuna elektrolüüti protsessi käigus ei kulu, siis saab seda korduvkasutada. Akuelementide membraan vananeb, mis piirab aku eluea umbes 2000 laadimis-tühjenemistsüklile. ZnBr-akut tohib täiesti tühjaks laadida, seda tüüpi akul puudub mäluefekt. Aku kasutegur on 75–80 % ja võrreldes teiste läbivooluakudega kõige kõrgem energiatihedus. Neid kasutatakse peamiselt katkematu toiteallika rakendustes, koormuse reguleerimisel, päikeseelektrijaamades, alajaamades ning ülekande- ja jaotusvõrkudes. 

Akupatareide tehnilised omadused

Allikas: Puškarjova, T. , 2017

Vanad akud ja patareid saab tagastada tasuta

Viige patereid ja akud tasuta ükskõik millisesse poodi, kus neid müüakse. Teil ei teki sellest kohustust uut patareid või akut osta. Poodides on spetsiaalsed konteinerid patareide ja akude kogumiseks. Kui kaupluses müüakse ainult kantavaid patareisid ja akusid, siis ei saa sinna tagastada autoakut ja vastupidi. Tootja peab varustama iga sellise müügikoha, kus tema turule lastud patareisid ja akusid müüakse, vastava konteineriga. Kasutuskõlbmatuks muutunud patareisid võetakse tasuta vastu ka ohtlike jäätmete kogumispunktides ja jäätmejaamades. 

Kasutatud materjalid

1. Vikipeedia "Patarei" 
2. Vikipeedia "Primaarelement"
3. Vikipeedia "Elektriakumulaator"
4. Vikipeedia "Nööpelement"
5. Vikipeedia "Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon"
6. Photopint "Kuidas valida patareid?"
7. Photopoint "Igale seadmele õige patarei – kuidas leida enda jaoks sobivaim"
8. Photopoint "Kuidas pikendada kuuldeaparaadi tsink-õhk patareide tööaega?"
9. Tallinn.ee "Probleemtoodete jäätmed"
10. Bioneer.ee "Mida peaks teadma patareidest ja akudest?"
11. TM "Patareid eile, täna, homme…"
12. Accelerista "BMW E1, elektriauto ajast, mil Teslat polnud olemaski"
13. Stokker "Millised on erinevad akude tüübid?"
14. Keskkonnaministeerium "Patareid ja akud ning patarei- ja akujäätmed"
15. Puškarjova, T. "AKUPANGAD EESTI ÕIGUSRUUMIS JA ELEKTRISÜSTEEMIS", TTÜ Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut, 2017

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta