Patareisid ja akusid kasutatakse igapäevaelus väga laialdaselt: näiteks mobiiltelefonides, digitaalkaamerates, elektroonilistes mänguasjades, raadiotes, kellades jne. Bioneer uurib, kuidas valida, kasutada ja käidelda patareisid ja akusid. Nimelt sisaldavad paljud akud ja patareid ohtlikke kemikaale. Õigeid valikuid tehes on võimalik säästa keskkonda, tervist ja raha.

Tundke mõisteid!

On kahte tüüpi keemilisi vooluallikaid: primaarelemendid ja neist koostatud patareid, mis on mõeldud ühekordseks kasutamiseks ja hävitatakse peale tühjaks saamist, ning akud, mis on mõeldud mitmekordseks laadimiseks ja seega korduvaks kasutamiseks.

Primaarelement on keemiline vooluallikas, mis on ette nähtud ühekordseks (pidevaks või vaheaegadega) kasutamiseks. Seega ei saa primaarelemente laadida (nende elektrilaengut taastada), nagu see on võimalik sekundaarallikate ehk akude puhul. Primaarelementide hulka kuuluv leeliselement on teatavatel tingimustel küll laetav, ent selle laengu täiendamist nimetatakse siis elemendi värskendamiseks. Primaarelemente liigitatakse nende elektroodide ja elektrolüüdi materjalide järgi. Elemendi nimetuses on üldiselt esikohal negatiivse elektroodi ‒ anoodi ‒ materjal.

Nööpelement ehk nööppatarei on väike silindriline keemiline vooluallikas, mille kõrgus on läbimõõdust väiksem. Nööpelemente hakati kõigepealt kasutama käekellades, seepärast tuntakse neid ka kellapatareidena.

Elektriakumulaator ehk elektriaku ehk aku on korduvalt laetav ja kasutatav keemiline vooluallikas elektrienergia salvestamiseks ja taaskasutamiseks. Akusse salvestatakse elektrienergiat, juhtides akust läbi alalisvoolu, mille suund on vastupidine tühjendusvoolu omale. Laadimise käigus muundub akut läbiv alalisvool keemiliseks energiaks, salvestudes aku plaatidele. Akusid võib ühendada patarei järjestikku ehk jadamisi pinge tõstmiseks, paralleelselt ehk rööbiti tugevama voolu saamiseks või kombineeritult, kui on tarvis suurendada nii pinget kui voolutugevust.

Igapäevases keelekasutuses on välja kujunenud lühinimetused: kõiki ühekordselt kasutatavaid keemilisi vooluallikaid (seega siis ka üksikuid primaarelemente) nimetatakse patareideks (nt kellapatarei) ja laetavaid allikaid (ka mitmest elemendist koosnevaid) akudeks (nt autoaku).

Patarei ja aku tootja on isik, kes müügiviisist sõltumata, kas valmistab patareisid ja akusid või veab neid Eestisse sisse majandus- või kutsetegevusena. Patarei ja aku tootja on jäätmeseaduse kohaselt ka nende elektri- ja elektroonikaseadmete ning mootorsõidukite, millele ei laiene tootjavastutus, valmistaja või maaletooja, kui nendes seadmetes või sõidukites on patarei või aku turule laskmise ajal sees.

Kantav patarei või aku on patarei, nööpelement, patareikogum või aku, mis on suletud, mida saab kanda ning mis ei ole tööstuslik ega mootorsõiduki patarei või aku.

Mootorsõiduki patarei või aku on patarei või aku, mida kasutatakse mootorsõiduki või maastikusõiduki käivitus-, valgustus- või süüteseadmes.

Tööstuslik patarei või aku on patarei või aku, mis on kavandatud üksnes tööstuslikuks või erialaseks kasutamiseks või mida kasutatakse mis tahes tüüpi elektrisõidukis.

Lugege Bioneerist patareide ja akude ajaloo kohta!

Patareide ja akude erinevused

Üsna sageli klassifitseeritakse patareisid ja akusid neis kasutatava elektrolüüdi omaduste järgi. Levinuim jaotus on happelised, kergelt happelised ning aluselised. Näiteks kõik mootorsõidukites kasutatavad akud on happeakud. Kergelt happeliste omadustega on aga enamus koduses majapidamises kasutatavatest patareidest. Madalam happesus on saavutatud mitmesuguste soolade lisamisega elektrolüüdilahusesse. Aluselistes patareides kasutatakse elektrolüüdina naatrium- või kaaliumhüdroksiidi. 

Samuti võib patareisid ja akusid klassifitseerida elektrolüüdi oleku järgi kas nn “märgelementideks” või “kuivelementideks”. Märgelementides on elektrolüüt vedelas olekus. Kõik mootorsõidukite akud on märgelemendid. Kuivelementides on elektrolüüt kas tahke või pulbri kujul.

Lugege Bioneerist patareide ja akude tüüpide kohta!

Lahuskogumise märgis

Alates 26. septembrist 2008 Eestis turule lastavatel patareidel ja akudel peab olema peale kantud lahuskogumise märgis. Märgis kujutab ratastega jäätmemahutit, mis on läbi kriipsutatud ristiga. Märgis tuleb kanda ka nendele patareidele ja akudele, mis on elektri- ja elektroonikaseadmes või mootorsõidukis.

Samuti peab patareidel ja akudel olema peale kantud keemiline sümbol Hg, kui patarei, aku või nööpelement sisaldab üle 0,0005% elavhõbedat, sümbol Cd, kui patarei, aku või nööpelement sisaldab üle 0,002% kaadmiumi ning sümbol Pb, kui patarei, aku või nööpelement sisaldab üle 0,004% pliid.

Patarei ja aku mahtuvuse andmed peavad olema peale kantud alates 26. septembrist 2009 turule lastavatele patareidele ja akudele.

Patareide ja akude keskkonna- ning tervisemõjud

Alates 26. septembrist 2008 ei tohi turule lasta ühtegi patareid ega akut, mis sisaldab elavhõbedat üle 0,0005 massiprotsendi ning nööpelemente ja nööpelementidest koosnevaid patareisid, mis sisaldavad elavhõbedat üle 2 massiprotsendi. Kantavates patareides ja akudes võib olla kaadmiumi kuni 0,002 massiprotsenti. Erandina võib kaadmiumi sisaldus olla üle 0,002 massiprotsendi, nendes kantavates patareides ja akudes, mis on ette nähtud kasutamiseks avarii- ja häiresignalisatsioonisüsteemides, avariivalgustites, meditsiiniseadmetes ja juhtmeta mootortööriistades. 

Kui me viskame patarei prügimäele või loodusesse, siis võivad mürgised ained sattuda õhku ja vette ning sealt edasi põhjustada tervisehädasid nii inimestele kui ka loomadele. Raskemetalle looduses seostatakse nii peavalude, hambahädade kui ka vähiga.

Nõuanded keskkonna ja tervise säästmiseks

• Kasutage patareide asemel laadijaga akusid. Akusid saab taaslaadida ja võrreldes tavaliste patareidega kulub nii kordi vähem loodusressursse.
• Võimalusel ühendage kodutehnika (muusikakeskus, raadio, kell-raadio jne) elektrivõrku ja ärge kasutage patareisid ja akusid.
• Viige kasutatud patareid ja akud kogumispunkti. 
• Käsitlege patareisid ja akusid õigesti. Nii saavutate pikema kasutusea ja kulutate selle võrra vähem raha.

Nõuanded patareide ja akude säästvaks kasutamiseks

• Puhastage patareide ja seadmete kontaktpinnad õrnalt pliiatsi otsas oleva kustutuskummi või riide abil. Nii saab pinnad puhtamaks, laadimise kvaliteedi ja ühenduse paremaks.
• Võtke patareid ja akud aparaadist välja, kui te ei plaani lähiajal seda kasutada.
• Ärge kandke patareisid käekotis või taskus koos müntide, kirjaklambrite või võtmetega. See võib lühendada patareide kasutusiga ja põhjustada patareide vigastusi ja lekkeid.
• Ärge laadige mittelaetavaid patareisid. See võib põhjustada lekkeid.
• Ärge kasutage segamini erineva laetuse astmega, erinevat tüüpi, erinevat brändi patareisid. Uue ja vana patarei koos kasutamine vähendab uue patarei laetust ja lühendab tema eluiga. Kui patareid on tühjaks saamas, siis vahetage välja kogu komplekt.
• Tehnikat soetades eelistage seadmeid, mis näitavad palju aku/patarei veel vastu peab. See aitab paremini arvestada laadimiste sagedust.
• Säilitage patareisid nende originaalpakendites ja tingimustes, mida tootja on soovitanud. Ärge kasutage patareisid, mis on kahjustatud või lekkinud.

Akud ja patareid on probleemtooted

Jäätmehierarhia kohaselt tuleb esmajärjekorras jäätmeteket vältida ja kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik ette valmistada korduskasutuseks, siis ringlusse võtta ja muul viisil taaskasutada, et ladestada prügilasse võimalikult vähe jäätmeid.

Akud ja patareid on probleemtooted, mida tuleb käidelda kui ohtlikke jäätmeid. Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist.

Probleemtooted on:

• patareid ja akud; 
• kodumajapidamises kasutatavad elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad; 
• mootorsõidukid ja nende osad; 
• rehvid.

Vanad akud ja patareid saab tagastada tasuta

Viige patereid ja akud tasuta ükskõik millisesse poodi, kus neid müüakse. Teil ei teki sellest kohustust uut patareid või akut osta. Poodides on spetsiaalsed konteinerid patareide ja akude kogumiseks. Kui kaupluses müüakse ainult kantavaid patareisid ja akusid, siis ei saa sinna tagastada autoakut ja vastupidi. Tootja peab varustama iga sellise müügikoha, kus tema turule lastud patareisid ja akusid müüakse, vastava konteineriga.

Turustaja jaoks tähendab nimetatud nõue seda, et ta peab koos tootja või tootjatega koguma tema müügikohas patarei- ja akujäätmeid. Turustaja ei tohi keelduda selle tootjaga koostööd tegemast patarei- ja akujäätmete kogumisel, kelle patareisid ja akusid on võimalik tema müügikohas osta, st ta ei tohi eelistada ühte tootjat teistele, kui tema müügikohas müüakse mitme tootja patareisid ja akusid. Turustaja ei tohi keelduda tootjalt või tootjatelt kogumismahutit vastu võtmast (näiteks põhjusel, et konteineri värv ei ole sobiv või kuju ei ole õige), kui tal endal kogumismahutit ei ole. 

Kui elektri- ja elektroonikaseadmes või mootorsõidukis on nende üle andmisel romuna sees patarei või aku, siis peab tootja selle tasuta vastu võtma, see tähendab, et ei tohi küsida raha patarei või aku käitlemise eest. Käitlemise kulud kannab tootja. Tööstusliku patarei või aku tootjale on pandud keeld – ta ei tohi keelduda vastu võtmast tööstuslike patarei- ja akujäätmeid sõltumata nende keemilisest koostisest ja päritolust.

Tootja ei ole kohustatud vastu võtma tasuta patarei- ja akujäätmeid selliselt jäätmekäitlejalt, kes ise omal algatusel ilma ühegi tootja volituseta kogub patarei- ja akujäätmeid. Samas seesama jäätmekäitleja, kui ta kogub kantavate patareide ja akude jäätmeid, peab kõigilt isikutelt (nii füüsilistelt kui ka juriidilistelt isikutelt) need jäätmed vastu võtma tasuta. Kui ta kogub aga mootorsõidukite patarei- ja akujäätmeid, siis vähemalt füüsilistelt isikutelt peab ta patarei- ja akujäätmed tasuta tagasi võtma.

Akude ja patareide tagasivõtmisest tuleb tarbijatele teada anda

Tagasivõtusüsteemi oluline osa on patareide ja akude kasutajate teavitamine, et tõsta kasutajate keskkonnateadlikkust ning tagada selle läbi tõhusam patarei- ja akujäätmete kogumine. Alates 26. septembrist 2008 peavad olema kõigis kantavate ja mootorsõidukite patareide ja akude müügikohtades üleval teated, et patarei- ja akujäätmeid saab müügikohta tagastada. Teated peavad asuma kõigile nähtaval kohal ja piisavalt suure kirjaga. Teade peab olema vähemalt A4-formaadis, kioskites on lubatud ka kasutada ka väiksemat formaati (A5 või suurem). Kui patarei- ja akujäätmete kogumismahuti on kõigile müügikoha külastajatele nähtavas kohas ning see on tähistatud asjakohase tähistusega, siis ei pea müügikohta teadet üles panema.

Lisaks müügikohtadesse teadete ülespanemisele tuleb patareide või akude kasutajad teavitada ka üleriigiliste teabekampaaniate kaudu. Teabekampaanias käsitletavad teemad on sätestatud keskkonnaministri määrusega. Tootja peab korraldama vähemalt ühe üleriigilise teabekampaania aastas raadio, televisiooni, maakonna ajalehtede või välireklaami kaudu, sh korraga tuleb ühes kampaanias kasutada kahte eespool nimetatud vahendit. Selliseks kampaaniaks ei loeta kindlasti mitte ainult tootja kodulehele või Internetti üles pandud infot, sest Eestis leidub veel küllalt palju inimesi, kellel puudub ligipääs Internetile või kes ei oska seda piisavalt kasutada. Samuti mitte üleriigilise levikuga ajalehtede ja ajakirjade kaudu. Tootjatel on lubatud kulude kokkuhoidmise eesmärgil korraldada ka ühiseid teabekampaaniaid. Tootja võib korraldada ka väiksemaid kampaaniaid.

Teabekampaaniaid ei pea ainukesena korraldama tööstusliku patarei ja aku tootja, kes võib selle info, mis teised peavad patarei või aku kasutajale läbi teabekampaaniate teatavaks tegema, teha kättesaadavaks muul viisil kui teabekampaania kaudu.

Akude ja patareide kogumine numbrites

Tootjad peavad tagama, et jäätmetena oleks kogutud vähemalt 25% ning hiljemalt 26. septembriks 2016 vähemalt 45% viimase kolme aasta keskmisena turule lastud kantavate patareide ja akude kogusest konkreetsel kalendriaastal. Mootorsõidukite patarei- ja akujäätmetel on need kogumise määrad vastavalt 75% ja 90%. Kogumise määra arvutamisel võetakse arvesse elektroonikaromudest eemaldatud patareid ja akud, kuid ei võeta arvesse mootorsõidukitest eemaldatud patareisid ja akusid.

Tootjatel ja jäätmekäitlejatel on kohustus jooksva kalendriaasta kestel kogutud patarei- ja akujäätmed suunata ringlusse võtmiseks. 

Elektri- ja elektroonikaseadmed on probleemtooted, sest nendest tekkinud jäätmed võivad põhjustada ohtu keskkonnale ja tervisele. Probleemtoodetele rakendatakse tootjavastutust, mille järgi on tootjal kohustus koguda ja suunata edasisele käitlemisele – taaskasutusse, ringlusse võtuks või kõrvaldamiseks – enda poolt turule lastud probleemtoodetest tekkinud jäätmed. Seoses elektroonika­romude kogumisega on seetõttu tootjatele sätestatud kogumise määrad. Selle kohaselt pidid tootjad 2013. aastani koguma vähemalt 4 kg ja alates 2014. aastast 5 kg inimese kohta kodumaja­pidamiste elektroonikaromusid.

Jäätmeseaduse ja Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt peab tootja tagama vähemalt 5 kilogrammi kodumajapidamiste elektroonikaromude kogumise iga Eesti elaniku kohta aastas. Eesti keskkonna­strateegia eesmärgi kohaselt peab turule toodud probleemtoodete ja kokku kogutud ning taaskasutatud probleemtoodete jäätmete suhtarv vähenema.

Patarei- ja akujäätmete töötlemise nõuded

Patarei- ja akujäätmetest sortimiseks või ringlussevõtuks või kõrvaldamiseks ettevalmistamise käigus tuleb eemaldada vähemalt kõik vedelikud.

Patarei- ja akujäätmete käitlus- ja ladustamiskoht, sealhulgas ajutine ladustamiskoht, peab vastama jäätmeseaduses jäätmekäitluskohale sätestatud nõuetele ning olema vedelikukindla pinnakattega ja ilmastikukindla pealiskattega.

Patarei- ja akujäätmete kogumismahutid, mida kasutatakse välitingimustes, peavad olema ilmastikukindlad, ei tohi läbi lasta vedelikke, on happekindel ning kust ei saa kolmandad isikud ilma abivahendeid kasutamata või mahutit purustamata patareisid ja akusid välja võtta. Siseruumides kasutatava mahuti ainukeseks erandiks on see, et see ei pea olema ilmastikukindel, kõik teised nõuded laienevad ka sellele.

Patareide ja akudega seotud õigusaktid

• Jäätmeseadus
• Vabariigi Valitsuse 07.08.2009 määrus nr 124 "Patareidest ja akudest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad" (nn patareide kogumise määrus)
• Keskkonnaministri 10.01.2008 määrus nr 5 "Kasutatud patareide ja akude käitlusnõuded"
• Keskkonnaministri 21.12.2007 määrus nr 64 "Patareide ja akude märgistamise viis ja kord"
• Keskkonnaministri 09.05.2011 määrus nr 30 "Probleemtoodete kohta kehtestatud keeldude ja piirangute rakendamise tähtajad ning probleemtoodetes ohtlike ainete sisalduse piirnormid" (nn keelatud ainete määrus)
• Keskkonnaministri 22.07.2013 määrus nr 57 "Probleemtoote kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning teabe esitamise viisid ja kord"

Allikad

1. Vikipeedia "Patarei" 
2. Vikipeedia "Primaarelement"
3. Photopint "Kuidas valida patareid?"
4. Keskkonnaagentuur "Jäätmed"
5. Keskkonnaministeerium "Patareid ja akud ning patarei- ja akujäätmed"
6. Määrus "Patareidest ja akudest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad"
7. Tallinn "Probleemtoodete jäätmed"
8. M.Norton "365 moodust maailma muuta", Tartu Ülikooli Kirjastus

9. Bioneer "Bioneer õpetab sortima: jäätmehierarhia"

10. Bioneer "Bioneer õpetab sortima: jäätmejaamad"

11. Keskkonnaministeerium "Jäätmed"

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta