Eestis toimib paralleelselt nii pandipakendisüsteem (pandimärgiga pakendite tagatamine) kui ka konteinerkogumissüsteem. 

Konteinerkogumissüsteemi korral kogutakse pakendijäätmed kokku valdavalt pakendikonteinerite võrgustikul põhineva kogumissüsteemi kaudu. Mõnikord kasutatakse ka muid kogumisvõtteid kui konteinerid (nt pakendikoti teenus). Segapakendi kogumissüsteem võimaldab pakendijäätmeid koguda kõikidelt lõpp­kasutajatelt ja tarbijatelt (nii elanikkonnalt kui ettevõtetelt).

Eestis tegutsevad konteinerkogumisega järgmised taaskasutusorganisatsioonid:

• Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ;
• Eesti Pakendiringlus MTÜ;
• Tootjavastututusorganisatsioon OÜ.

Segapakendi ehk tagatisrahatapakendi kogumissüsteemi haldav taaskasutusorganisatsioon korraldab temaga liitu­nud ja kirjaliku lepingu sõlminud pakendiettevõtjate eest nende poolt Eesti turule lastud kaupade pakendi, pakendijäätmete tagasivõtu ja taas­kasutamise vastavalt seadustes kehtestatud taaskasutusmääradele. Selleks esitavad ette­võtjad andmed enda kasutatud või maale toodud kaupade pakendiliikide ja -koguste kohta taaskasutusorganisatsioonile.

Tarbija on süsteemi kaasatud tavaliselt vabatahtlikkuse alusel (viib ise oma pakendijäätmed pakendijäätmete kogumis­punkti või konteinerisse). Süsteemi edukus sõltub tarbija teadlikkusest ja motivatsioonist. Peamine motivatsioon on, et tarbija saab oma pakendid ära anda tasuta. 

Kogumissüsteemi toimimiseks (pakendi­jäätmete kogumiseks, kogumiskonteinerite tühjendamiseks, sortimiseks, veoks ja mõnel juhul ka taaskasutamiseks) sõlmib taaskasutusorganisatsioon jäätmekäitlusettevõtjatega lepin­gud kokkulepitud hindadega. Eraldi lepingud võidakse sõlmida kogutud pakendijäätmeid ümbertöötavate/taaskasutavate ettevõtetega (paberivabrikud, klaasitehased, plastitootjad jne), kes lepingu kohaselt tagavad pakendijäätmematerjali taas­kasutamise.

Kogumissüsteem peab vastama kohalikele nõuetele ja vajadustele. Süsteemi toimimine (ka kogumisviisid), konteinervõrgustiku tihe­dus ja paigutus, konteinerite värvus jms tuleb kokku leppida kohaliku omavalitsusega. Taaskasutusorganisatsioon koostöös omavalitsuste­ga korraldab ka tarbijate teavitamist ja info­kampaaniaid. 

Pakendikonteineritesse sobivad pakendid, mis on tühjad, puhtad ja kokku pressitud. 

Eesti on võtnud eesmärgiks, et alates 2020. aastast tuleb ringlusse võtta vähemalt 50% kodumajapidamistest pärinevatest paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmetest, muudest liigiti kogutud kodumajapidamisest ja muudest allikatest pärinevatest jäätmetest. Eesmärk on kirjas ka jäätmeseaduses. Lugege lisa jäätmehierarhia kohta. Lugege jäätmete sortimise kohta. 

Kasutatud materjalid

• Keskkonnaamet "Jäätmete uus elu" 2012
• Keskkonnaministeerium "Jäätmed"
• Keskkonnaministeerium "Pakendiettevõtjale"

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta