Pandeemia tõttu on juba üle aasta piiratud meie liikumine, kohtumised ja puhkused, mis olid varasemalt igapäevase elu lahutamatuks osaks. Viirusest tingitud olukord jätkub, aga ühel hetkel saab see loodetavasti siiski mööda. Kas pärast pandeemiat saabub meile uus reaalsus? Kas normaalsesse ellu naastes oleme omandanud uued harjumused nii liikumise kui ka üldise elukorralduse vallas? Kuivõrd meile teada-tuntud maailm üldse taastub?

Majanduslikult jätkusuutliku elu korraldamiseks on oluline juba praegu mõista, milline on pandeemiajärgne maailm. Mitmete riikide teadlased proovivad sellele küsimusele ühel või teisel viisil vastata. Viiakse läbi uuringuid inimeste harjumuste ja liikumise osas ning selle põhjal proovitakse tuleviku trende ennustada.

Näiteks Taani tehnikaülikool kasutas Facebooki andmeid, et uurida, kuidas reageerisid inimesed valitsuse kehtestatud piirangutele ja kuidas käituti ühiskonna järk-järgulise avanemise tingimustes. Uuring käsitles eelmise aasta suvist piirangute leevendamist ja selle tulemusena leiti, et näiteks lasteaedade avamine avaldas inimeste liikumisele suurt mõju. Inimeste liikumisharjumusi ja piirangutega seonduvat uuriti ka Rootsi Göteborgi ülikoolis, Uus Meremaal Canterbury ülikoolis ning Suurbritannia Leicester ülikoolis.

Oxfordi ülikool vaatas pandeemia kontekstis kaubanduskeskuste, meelelahutuskohtade, toidupoodide, apteekide, parkide ja vabaõhukohtade külastatavust, ühistranspordi kasutatavust, töökohal viibimist ning kodus püsimist erinevate riikide kaupa. Pandeemia eri tahke uuris paljudes riikides ka majanduskoostöö ja arengu organisatsioon OECD. Mõlema uuringu tulemusena jõuti järeldusele, et mõjud on riigiti väga erinevad, milles lähtuvalt on väga raske ka tulevikku ennustada.

Liikumine pääseb paisu tagant valla

Statistikaametis oleme süsteemselt analüüsinud inimeste liikumisi. Selle tulemused kirjeldavad viirusest tingitud piirangute mõju inimeste liikumisharjumustele. Analüüs põhineb mobiiltelefonide asukoha muutuse jälgimisel ja selles lähtutakse peamise asukoha muutusest ehk tuuakse välja asukoht, kus telefon viibis 24 tunni jooksul kõige kauem.

Eesti inimeste liikumist kirjeldavaid andmeid vaadates on näha, et mida suvisem on ilm ja mida rohkem on inimeste meelestatus kantud piirangute järk-järgulise lõdvendamise lootusest, seda enam kasutatakse igat vaba hetke (eelkõige nädalavahetusi) väljas liikumiseks ja linnast välja sõiduks. 

Mobiilide arvu suhteline muutus näitab, kus eelistavad inimesed viibida tööpäevadel ja puhkepäevadel. Tööpäevadel viibitakse enamasti suuremates keskustes, puhkepäevadeks liigutakse aga omavalitsustesse, mis on rohkem tuntud puhkepiirkondadena.

Kõige suurem mobiilide arvu tõus on olnud Alutaguse vallas, kus viibis maikuu puhkepäevadel üle 60% rohkem inimesi, kui neid oli veebruari lõpunädalal. Suurem tõus (40-50%) on olnud mitmel aprilli ja mai nädalavahetusel ka Muhu vallas ning viimastel nädalavahetustel Haljala vallas, Narva-Jõesuu linnas ja Lääneranna vallas.

Mõnedes valdades, kus aprillis oli nädalavahetustel rohkem viibijaid, on mais näha mobiilide arvu suurenemist ka tööpäevadel, mis viitab inimeste kolimisele suvekodudesse. Selle poolest paistab taas silma Alutaguse vald, aga ka näiteks Kastre, Kohila ja Nõo vald. Erandlik on aga Otepää vald, kus käiakse põhiliselt talvekuudel ja praegu on seal mobiilide arv veebruari lõpuga võrreldes tunduvalt väiksem.

Seevastu linnades nädalavahetustel mobiilide arv väheneb. Mai eelviimasel nädalalõpul oli mobiilide arv Jõhvi vallas, Kohtla-Järve linnas, Sillamäe linnas, Tallinnas ja Tartu linnas 5-10% väiksem kui veebruari lõpunädala keskmine.

Üldiselt on teada, et nii meie kui ka teiste riikide ühiskonnad on piirangutest tüdinenud, sotsiaalse elu äralõikamisest tulenevad depressioonid ja teised negatiivsed kõrvalnähud. Mida rohkem ollakse ühte äärmusesse surutud, seda rohkem tahetakse endist elu tagasi ja kui väravad ühel päeval avatakse, pääseb liikumine valla nagu vesi paisu tagant.

Nii mitmed ülaltoodud kui ka teised pandeemia kontekstis läbi viidud uuringud viitavad sellele, et piirangute vähenedes võib oodata liikumise aktiveerumist. Eesti praegused liikumisandmed räägivad sama keelt. Soovimata ennustada liiga täpselt tulevikku, on siiski põhjust arvata, et pärast pandeemiat soovitakse tegemata liikumised ja reisid tagant järele ette võtta. See võib omakorda aga tähendada, et liikumine ei taastu mitte järk-järgult, vaid hoogsamalt ja läheb mingil hetkel pandeemiaeelsest ajast isegi mööda, enne, kui uue tasakaalupunkti leiab. Arvestama peab ka sellega, et maailm on ikkagi muutunud ja liikumismustrid võivad olla ka mõnevõrra teistsugused.

Liikumisanalüüsi meetodi kirjeldus

Mobiilioperaatorid kasutavad koostöös statistikaametiga välja töötatud meetodit, mis tagab liikumisanalüüsi usaldusväärsuse ja võrreldavuse.

Iga mobiilioperaator teeb eraldi liikumisanalüüsi, kasutades algandmetena enda mobiilsidevõrgu anonüümseid koondandmeid. Operaatorid arvutavad anonüümse mobiilinumbri peamise asukoha. Selleks tehakse kindlaks mobiilimastid, kuhu number on 24 tunni jooksul kõige kauem ühendatud. Arvesse võetakse nii keskmist kui ka maksimaalset liikumiskaugust peamisest asukohast. Üksikisikute liikumismustreid ei ole võimalik kõnealuste anonüümsete koondandmete põhjal tuvastada ega analüüsida. Liikumisanalüüs on vaid Eestisisene ega näita, millistes välisriikides Eesti inimesed on viibinud.

Tulemused üldistatakse kohaliku omavalitsuse üksuste alusel ning võimaluse korral näiteks Tallinnas ja Tartus asumite (nt Kalamaja või Karlova) põhjal. Järgmisena vaatab statistikaamet mobiilioperaatoritelt laekunud koondandmed üle ja arvutab kogu Eesti paiksusmäära, mille põhjal valmivad väljavõtted, nt „XXX piirkonnas on 87% mobiilidest paiksed“. Seejärel visualiseerib ettevõte Positium liikumisanalüüsi tulemused ja esitab need Eesti kaardil liikumisanalyys.stat.ee/.

Lugu on pärit Statistikaameti blogist.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta