Tuntud linnutundja Peep Veedla avaldas oma järjekorras viienda raamatu, mis seekord käsitleb linde, keda inimesed on valinud sümboliteks. „Rahvuslinnud ja sümbollinnud Euroopas ja kaugemal“ on juba kaubandusvõrgus saadaval. Raamatu esitlus toimub 7. augustil Viru Folgi raames Käsmus. Kell 16.45 on huvilistel võimalus Vinteri laval nii autori kui raamatuga lähemalt tutvuda.

Raamatu autorit, Peep Veedlat kiusas pineval folgieelsel ajal oma küsimustega Janek Jõgisaar:

Lindudest on kirjutatud palju raamatuid. Vaevalt, et mõni lind neid küll ise läbi loeb, kuid huvitav oleks näha, kas lind, nähes raamatus oma liigikaaslast pildil, saab aru, et on kujutatud teda ennast.

Peeglist ennast nähes nad küll arvavad tegu olema konkurendiga, aga pole näinud, et mõni lind liigikaaslase fotole reageeriks.

„Rahvuslinnud ja sümbollinnud Euroopas ja kaugemal.“ on raamat, kust endid ära tunda võiksid kindlasti paljud tiivuliste liigid. Kui paljud liike on selles raamatus märgitud?

Raamatus on juttu 178-st erinevast linnust, osa neist perekonna tasemel.

See võib kogukonnale olla suureks häbiks, kui ühel kenal hommikul nende sümbollindu enam polegi. Kui paljud raamatuis käsitlutest on väljasuremise ohus ja kas mõni neist on ka juba välja surnud?

Raamatust leiab päris mitmeid edulugusid lindudest, kes on olnud väljasuremisohus, kuid päästetud kõige hullemast ning liigi populatsioon on saavutanud tugeva elujõulisuse. Kusjuures väljasuremisohtu on nad sattunud inimese rumalusest ning päästetud samuti inimese poolt. Kusjuures sageli on aidanud liigi rangele kaitsele kaasa just rahvus- või sümbollinnuks valimine.

Kust on üldse pärit idee hakata kokku koguma teavet sümbollindude kohta?

Huvi eri maade rahvuslindude kohta pärineb juba lapsepõlvest, kui neist kirjutati lasteajakirjades. Nii olen juba aastakümneid selle teema kohta andmeid otsinud ning kui lõpuks raamatukirjutamise idee küpses, tuli mõte sinna kõrvale uurida ka sümbollindude kohta. Seda enam, et paljud rahvuslinnuna esitletud linnud osutusid uurimistöö käigus hoopis sümbollindudeks. Selgus, et selles valdkonnas esineb andmebaasides korralik segadus.

On seda raske või kerge leida?

Raamatu koostamisel otsisin andmeid enam kui kolmekümnes erinevas keeles avaldatud kirjutistest, pidasin kirjavahetust kümnete maade linnuorganisatsioonidega. Leidus üksjagu vastakaid andmeid, kust oli vaja välja sõeluda, millised on tõesed ja millised mitte. Lühidalt - väga raske on leida õigeid andmeid. Nii et antud juhul, keda teema huvitab, soovitan vastused otsida minu raamatust.

Kas võib mõne riigi vapil olla ka lindu, keda mitte kunagi pole vabas looduses olemas olnud?

Jah, loomulikult. Näiteks kahe peaga kotkas. Meie oma idanaabrilgi ehib selline tegelane vappi.

Kes võiks olla huvitavaim ja omapäraseim linnuliik, keda inimesed endid sümboliseerima on tõstnud?

Linnud on kõik huvitavad, aga võib-olla väärib nimetamist vaenukägu, kelle Iisrael 2008. aastal oma rahvuslinnuks valis. Selle liigi juures on huvitav vastuolulisus - väga kaunis ja uhke välimus, samas väga räpane kodu ja huvitav kohastumus enda kaitseks haisvat vedelikku pritsida.

Kellele tahaksite ise tähelepanu juhtida? Milline lind Eestis vajaks rohkem üldsuse tähelepanu?

Eestis on meie rahvuslind saavutanud küll suurema tähelepanu kui enamuses teistes riikides seda oma rahvuslinnule osutatud on. Suitsupääsukese peale on põhjust kõigil teistel liikidel kade olla. Igal aastal pälvib meil ka üks liik laialdast tähelepanu aasta linnu tiitlit kandes, tänavu kuldnokk. Tänu Eesti Ornitoloogiaühingu elujõulisusele on Eestis linnud kenasti tähelepanu saanud. Muidugi, võiks ju kaaluda, kas erinevad linnad või maakonnad või külad võiks omale sümbollinnud valida. Näiteks Käsmus, kus ma oma raamatut esitlema hakkan, pakuks ma sümbollinnuks kalakajaka.

Kas inimene üldse saabki midagi teha lindude heaks muud, kui jätta elupaigad puutumata?

Inimesel on palju võimalusi midagi lindude heaks teha, kusjuures elupaikade puutumata jätmine on ehk kõige esmane võimalus - mitte midagi tehes head teha. Aga samas, on piisavalt liike, kes just vajavad inimtegevust. Maailm on mitmekesine.

Raamatu pealkiri ei pretendeeri absoluutselt kõigi rahvus,- ja sümbollindude kirjeldamisele. Valdkond on kindlasti nii liigirikas ja huvitav, et kätkeks täieliku hõlmatuse saavutamiseks entusiastide ülemaailmset koostööd.

Inglane Ron Toft võttis aastate eest selle töö ette ning koostas maailma rahvuslindude raamatu, sümbollinde see ei sisaldanud. Aga see oli pisut suur suutäis, liialt mahukas, et suuta saavutada head tulemust. Vähemaltt Euroopa osas oli seal üksjagu puudusi. Entusiastide koostööna on valminud mitmeid haudelindude atlaseid, viimati Euroopa haudelindude atlas, aga ka Eesti linnuatlase ilmumine pole väga kauge ajalugu. Ei oska ette kujutada analoogset ühistööd rahvus- ja sümbollindude valdkonnas.

Kas võiks olemas olla mingi üleilmne seltskond, kes tegelebki sümbollindude olemasolu teavitamisega, nende käekäigu jälgimisega?

Tõenäoliselt mitte.

Linde ja loomi kasutatakse sümbolitena paljude firmade, spordimeeskondade ja kasvõi ansamblilogode puhul. Pahatihti kipuvad selliseis sümboleid kasutama just keskkonnale liiga tegevate ettevõtete esindajad. Kuidas lindude kujutamine maskotina muudab linde inimeste silmis?

Pean seda positiivseks ja linnuliigi tutvustamise ja teavitamise kontekstis kasulikuks lindude populariseerimisel, aga kui mõnd lindu kasutab sümbolina keskkonnakahjulik ettevõte või organisatsioon, võib see linnuliigile pigem kahjulikku mõju osutuda. Just inimeste suhtumise kujundamisel.

Peebule on see järjekorras viies raamat, millele ta saab oma autorinime uhkusega alla kirjutada. Millised on autori tulevikuplaanid?

Juba oktoobris peaks trükivalgust nägema minu kuues linnuraamat "Laululuige lummuses", kuhu olen koondanud oma värsked luuletused lindudest ning plaanis on see illustreerida eesti fotograafide piltidega, umbes kolmandik neist enda fotod.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta