Viimase viie aastaga on bensiini liitri hind keskmiselt kolmandiku võrra kasvanud ning tähendab seega inimestele, kellel kulub päevas sõiduks 30 kilomeetrit, pea 300 euro võrra suuremat kulu aastas.

“Kui 2008. aastal kulus 30 kilomeetrit päevas sõitnud perel kütusele E95 kuiselt umbkaudu 80 eurot, siis tänavu augustikuus on see summa juba veerandi võrra suurem, ehk veidi rohkem kui 100 eurot. Selline märkimisväärne kütuse osa kasv eelarves paneb paljud autoomanikud olukorda, kus tuleb kas autosõitude arvu vähendada või hoida raha kokku mõne muu pere kulu arvelt, milleks võib olla näiteks väljas söömine või hobid,” ütles Swedbanki Eraisikute Rahaasjade teabekeskuse juht Anne Sägi.

Kuigi kütusehinnad on olnud tänavu aprillist juulini langustrendis ja inimesed on saanud tunda soodsamast hinnast tingitud positiivset muutust, on aastataguse augustikuuga võrreldes hinnad tõusnud, ehk E95 12 eurosenti ning diiselkütus vastavalt 13 eurosenti liiter. Tänavu aasta augustis ostetud bensiinihind on kolme aastaga kasvanud 35% ja diiselkütuse hind 42%. 

“Iga mõnesendine autokütuse hinnatõus tähendab pere-eelarve jaoks juba märkimisväärset kulu aastas, eriti nende perede puhul, kelle jaoks on autosõit vältimatu kas tööl käimiseks või laste viimiseks lasteaeda ja kooli. Näiteks 10-sendise hinnatõusu puhul suureneb 30 kilomeetrit päevas sõitva pere kütusekulu aastas ligi 88 euro võrra, 20-sendise hinnatõusu puhul aga juba 175 euro võrra,” lisas Anne Sägi.

Noored inimesed, kelle päevased liikumisraadiused võimaldavad ilma autota hakkama saamist, võivad säästlikkuse nimel igapäevaselt liikuda nii jala, ühistranspordi kui ka jalgrattaga, ent pered, kes laste sündides linnalähistel elamist eelistavad, on tihti sunnitud igapäevaseks liikumiseks autot kasutama. Arvestades lühemaid distantse linnas, mispuhul on kütusekulu suurem kui pikematel sõitudel, saab autoga, mille kütusekulu on keskmiselt kaheksa liitrit 100 kilomeetri kohta, sõita tänasel päeval kütusega E95 10 kilomeetrit päevas, makstes orienteeruvalt 34 eurot kuus ning 408 eurot aastas. Samaväärse kilometraaziga sõidu eest pidi aga aasta tagasi maksma ca 30 eurot kuus ja 370 eurot aastas. Paljudel maal elavatel inimestel on auto omamine aga hädavajalik ja ainus liiklusvahend, igapäevane liiklemine sellega samuti päris suur, millest tulenevalt mõjutab kütusehinnatõus neid väga olulisel määral. Nii võib auto puhul, millega sõidetakse päevas 100 kilomeetrit, olla täiendav kulu eelmise aastaga võrreldes 350 eurot.    

Kütusehinnad jäävad küll Eestis Euroopa keskmisest madalamale tasemele, ent tekitavad ettearvamatute muutustega kõneainet ja mõjutavad märkimisväärselt autoomanike rahalist seisu. Seega on säästlikumaks liiklemiseks võimalik mõelda sõitude ühildamisele, näiteks igapäevastel töölesõitmistel ja laste transportimisel. Samamoodi on juba autot soetades mõttekas ette planeerida tulevast kütusekulu ja kaaluda väiksemaid kulutusi nõudva auto ostu. Üheks alternatiiviks sisepõlemismootoriga sõiduvahendile on üha tuntumaks saanud keskonnasäästlik elektriauto, mille ostuhind on küll tava autoga võrreldes kallim, ent ülalpidamiskulud oluliselt väiksemad. Seda võimalust võiksid kaaluda pered, kes vajavad kahte sõiduvahendit või kelle igapäevane liikumisdistants ei ole ülemäära suur, kuna elektriauto aku võimaldab 150 km läbisõitu. Kui tava auto puhul tuleb lisaks kütusekulule arvestada võimalike parkimistasudega, siis elektriautodel on tasuta parkimise võimalus Tallinnas, Tartus ja Pärnus ning sügisel on valmimas üleriigiline  laadimisjaamade võrgustik.

Andmed kütuse hindade kohta pärinevad uudisteagentuuri BNS Balti kütuseturu hinnavõrdlusest. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta