Enamuses meist lööb aeg-ajalt välja väike perfektsionisti-kuradike, mis tähendab, et liigselt palju aega läheb detailide viimistlemisele ning muud tööd hakkavad kannatama.

Kui räägime, et perfektsionism on halb, ei tähenda see, et oma asju ei pea korralikult tegema. Perfektsionist üritab lihtsalt saavutada täislikkust igas oma tegevuses ja siin hakkabki asi kokku varisema.

Perfektsionismi nähtav tulemus on sageli see, et tööd võtavad plaanitust kauem aega, tähtaegadest ei peeta kinni ja tehtud saavad ainult osad ülesanded. Sellises olukorras tuuakse põhjuseks „aja puudumine“ ja säilitatakse illusioon, et mina tegin kõik õigesti, mulle lihtsalt ei antud piisavalt aega.

Tegemist pole mitte aja puudusega, vaid liigse täiuslikkuse püüdlusega liiga paljudes tegemistes või kõikide ülesannete üliprioriteetsuses. Mida siis sellises olukorras ette võtta?

Kui tabad ennast soovilt midagi lõpmatult viimistleda, siis pane paberile kirja põhjused, miks sa seda teed.

Väga lihtne on enda peas veeretada mõtteid nagu „see vajab veel tegemist“, „see siin on veel pooleli“ või „ma ei näe piisavalt hea välja“ või „ma ei saa sellega hästi hakkama“. Pane kõik need arvamused kirja ja loe uuesti üle. Tihti pole rohkem vajagi – taolisi utreeritud mõtteid must-valgel kirjapanduna üle lugedes saad isegi aru, et tegelikult ei saa see kõik tõsi olla. Ja kui kõik ei ole tõsi, siis mis üldse on? Mille alusel sa väidad, et see töö on tehtud halvasti?

Teine hea nipp on paluda oma sõbral või kolleegil hinnata tehtavat tööd – kui nende hinnang on, et asi on lõpetatud või väga hea, siis on sul endal ka alust nii arvata.

Me ise võime olla „asjas sees“ ja leida lõputult viimistlemist vajavaid detaile. Sarnane olukord võib tekkida ka muudes valdkondades. Näiteks paljud inimesed on enda suhtes (oma välimus, teadmised jmt) ülikriitilised, mis võib viia stressi ja depressioonini. Ka nende puhul võib aidata väline kinnitus, et asjad on korras. Me kõik vajame aeg-ajalt seljalepatsutust, et anda tehtud tööle objektiivne ja positiivne hinnang.

Perfektsionist kasutab tihti 80-20% reeglit tagurpidi!

Kui reegel ütleb et 20% tegevust annab 80% tulemust, siis perfektsionist tegeleb eelkõige selle 80% osaga, mis annab ainult 20% tulemust. Seetõttu on oluline alustada õigest otsast – tegevustest, mis võtavad 20% ajast, aga annavad 80% tulemusest. Ja kui siis jääb aega üle ja see on piisavalt oluline, võib tegeleda ülejäänud 80% asjadega, mis annavad 20% tulemusest. Alusta õigest otsast ja ülejäänu läheb kõik ise paika!

Küsi endalt, et MIKS peab mingi asi olema perfektne?

Kindlasti on valdkondi, kus me peame saavutame perfektse tulemuse – näiteks kui saadame kosmonaudi kosmosesse, peab kõik olema detailideni viimistletud, et tagada tema turvaline tagasijõudmine. Samas kui saadame ümbrikuga kirja, siis ei pea mark olema täpselt nurgas ja teksti ei pea joonlauaga sirgeks vedama. Küsi, et miks peab sinu käesolev asi olema täiuslik ja mis juhtub kui ei ole. Täiuse vajadus on tihti lihtsalt illusioon, mida me endale püstitame küsimata, et miks see on vajalik. Ja lõppude lõpuks – küsi endalt, et kas tahad olla pigem perfektsionist või pigem õnnelik?

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta