Septembris osalesid kuus noort Eesti Noorte Looduskaitse Ühingust ja MTÜ-st Equilibre permakultuuri teemalisel noorsoovahetusel „Põhi kohtub lõunaga“  Bulgaarias, Kostilkovos.

Laagri korraldaja Mihaela toortoidu tordi valmimist juhendamas.

Vastuvõtvaks organisatsiooniks oli Rohelise Kooli Küla  eesotsas Mihaela Tzarchinskaga. Organisatsioon on võtnud eesmärgiks Kostilkovo küla endise koolimaja taastamise ning ümbruse kujundamise permakultuuri põhimõtetel.

Kostilkovo, ürituse laagripaik, on viie püsielanikuga mahajäetud küla. Veel pool sajandit tagasi kasvatati sealsete majade ebaharilikult kõrgete lagede all siidiusse. Nüüd on aga majade katused sissevarisenud ning kivihoonete ümbruses olevate suveköökide romantilised leivaahjud haigutavalt tühjalt.

Kuiv kliima ja viljakat maapinda kurnav tubakakasvatus, mida varasematel aegadel riigi poolt doteeriti ning mida antud piirkonnas palju praktiseeritakse, on ilmselt kaks olulist põhjust, miks Kostilkovo nii inimtühjaks on jäänud.

Peale tubakapõldude on kohalikele elanikele elatusallikaks kitsekarjapidamine, üksikud seesamipõllud, mandlipuud ja kreeka pähklipuud. Potentsiaal mitmekesistada piirkonna kohalikku toidulauda permakultuuri põhimõtteid rakendades, on aga palju suurem.

Laagriliste esimeseks ülesandeks oligi planeerida maastiku kujundamist nii, et vihma- ja hallvesi ei jookseks mööda mäenõlva koos niigi vähese viljaka pealispinnaga alla orgu, vaid kogutaks planeeritavate puuvilja-, köögi- ja eksperimentaalaedade kastmisveeks. Esmalt tuli aga kaardistada maa-ala koos oma küngaste ja lohkudega ning leida sellel kõikidele planeeritavatele üksustele (erinevad aiad, väliõppeklass, välikäimlad, kompostihunnikud jm) kõige otstarbekam koht.  Seda kõike sai teha põnevas disainimängus.

Pildil on permakultuuri põhimõtted.

Aia asupaigas eemaldati pinnasest varemekivid, lisati savipiim ning jõemuda, külvati kaunviljad ja istutati taimed, mis vastastikku moodustaksid gildi, et varustada üksteist vajalike toitainete ja veega ning tõrjuda kahjureid. Teistes töötubades savikrohviti abiköök ja ehitati Sven Aluste juhendamisel põhumajatehnikat kasutades tuuletõke.

Ameeriklanna Sarah Wuerstle ja austraallanna Erin Young juhendasid „targa aia planeerimise“ töötuba, milles tutvustati võtteid, kuidas vähema vaevaga ehk rakendades looduse eripärasid saada aiast suurem saak, sealjuures kasutamata kunstlikke väetisi või kahjuritõrjet. Tehti ka süsteemseid kompostikuhilaid, multšiti (kaeti maapind koheva orgaanilise aine kattekihiga) mulla loodusliku rikastamise eesmärgil viljapuid ning peenraid kevadeks. Ümbruses külluslikult leiduvast lubjakivist ja marmorist ehitati veel maitse- ja ravimtaimedespiraal, mis läbimõeldult paigutati köögiukse lähedusse, et söögitegemise käigus poleks vaja kaugele minna ning korjatav „maitseroheline“ oleks võimalikult värske.

Pildil on toortoidu lasanje ja renoveeritav koolimaja.

Kahenädalase laagri toiduained olid valdavalt kohalikud ja menüü võimalikult taimetoidupõhine. Kohalikuks toidu spetsialiteediks võib pidada aga mandlite ja juustuga täidetud paprikaid ja tomateid ning joogiks rakiat (nö puuviljaviin). Põhjamaalaste seas osutus populaarseks ka tahiini ehk seesamipasta, mis sobib ideaalselt leivakatteks.

Nii mitmedki osalejad olid veganid või toortoidusööjad, saades kogu oma energia kätte erinevatest salatitest, pähklitest, puuviljadest. Ühe töötoa eesmärgiks oligi toortoitumise tutvustamine, mille vältel valmistati seesami-, päevalille-, kanepiseemnetest ja mandlitest piima (inglise keeles "mylk"), toorjuustu, erinevaid torte ning lasanjet. Leib või jahuga küpsetatud koogipõhi asendati purustatud pähklimassi või päikese käes küpsetatud pähklitest ja seemnetest näkkileivaga.

Lisaks õpetasid Balkani loodussõbrad valmistama homöopaatilist hambapastat, mis on imerohi paradontoosi ja igemeraviks. Valge või rohelise savipulbri baasmassile tuleb lisada veidi steriliseerivat jahvatatud nelki, naturaalset lavendliõli või muud eeterlikku õli, pisut roosivett ja mõni tilk tavalist vett ning kaks päeva säiliv hambapasta ongi valmis. Segu sobib ideaalselt ka šampooniks ja kehamaskiks. Piparmünti ja šokolaadi tasuvat aga homöopaatilistes vahendites vältida.

Vabadel hetkedel lesiti rippkiikedes, koksiti Kreeka pähkli- ja mandlikoori katki, ujuti karges mägijões, jämmiti ja vesteldi lõkkeõhtutel, pööripäeval puhastuti isetehtud higitelgis - nauditi täiel rinnal mägede tervendavat õhku ning sooja suvelõppu. 

Permakultuuril põhinev katse Bulgaaria torkiva taimestikuga mägimaad muuta roheliseks oaasiks ka kuival ajal, ootab jätkamist uute õppegruppide poolt.

Pildid:

• http://picasaweb.google.com/ralitsapk/SouthMeetsNorth201002
• http://picasaweb.google.com/nanera/GreenSchoolKostilkovo
• http://livingmandalas.ning.com/profile/KadriSade

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta