MTÜ Päästame Eesti Metsad (PEM) algatas 15. märtsil neli kuud kestva kampaania, mis keskendub pesitsusrahu seadustamisele, sest inimene on oma majandustegevuse käigus jätnud liiga vähe ruumi teistele liikidele.

Ökoloogilisest vaatepunktist on kevadsuviste raiete tõttu tekkinud olukord, kus linnupojad surevad ära juba enne lennuvõimeliseks saamist. Sellele järgneb teistest ökoloogilistest teguritest, näiteks kisklusest ja toidupuudusest põhjustatud suremus. Seega viib intensiivse metsamajandamise mudeli pikaajaline rakendamine lindude üldise arvukuse vähenemiseni. Need andmed ja järeldused pärinevad Tartu ülikoolis tehtud analüüsist pealkirjaga „Kevadsuviste raiete võimalik mõju metsalindudele ja seda leevendavad meetmed“.

See keskkonnaministeeriumi tellimusel valminud analüüs näitab, et erametsades hukkus 2017. aasta kevadsuviste raiete tõttu vähemalt 71 000 linnupoega ja aasta hiljem vähemalt 84 000 linnupoega. Kõige hävitavamalt mõjub linnustikule kevadsuvisel perioodil lageraie, sest selle käigus hävivad nii maapinnal, põõsastikes, puuõõnsustes kui ka võrades pesitsevate lindude munad või lennuvõimetud pojad.

Metsalindude arvukus Eestis väheneb keskmiselt 101 400 linnu võrra aastas. Oleme jõudnud Euroopa Liidus langejate edetabeli esikolmikusse: viimase 40 aastaga on lindude arvukus vähenenud Eestis 48, Rootsis 41 ning Madalmaades 40 protsenti. Looduslikult esinevate linnuliikide arvukus väheneb suuremal osal Euroliidu territooriumil, ja seda mõnel juhul väga kiiresti.

Peamiselt bioloogilise tasakaalu ohustamise tõttu kujutab selline vähenemine endast tõsist ohtu looduskeskkonnale.
“Hääletu kevad” on pesitsusrahukampaania, mis on korraga sotsiaalmeediatalgud ja kunstiprojekt, keskkonnahariduslik ettevõtmine ja looduskaitsjate koostöö tugevdamine. Kampaania jooksul kogunenud materjali põhjal on kavas koostada järgmise aasta pesitsusrahu ajaks raamat-fotoalbum ja kunstinäitus.

Kampaania “Hääletu kevad” pealkiri pärineb Rachel Carsoni 1962. aastal ilmunud raamatult “Silent Spring”, mis vaatleb põllumajanduses kasutatavate kemikaalide hukutavat mõju ökosüsteemidele. Peamise tähelepanu all on pestitsiidide ja eriti tolleaegse levinud putukamürgi DDT toime. Raamatul on olnud erakordselt suur ülemaailmne mõju, see oli üks laialdase keskkonnakaitse kujunemise võtmetekste.

Kampaania kestab 15. juulini. Kaasa aitamiseks on mitmeid võimalusi, millest anname lähipäevil ka täpsemalt teada. Enda panustamissoovist saab teatada aadressil pesitsusrahu@googlegroups.com.

Kampaania kohta saab lähemalt lugeda kodulehelt savetheforest.ee/pesitsusrahu.

Aidata saab ka hakates Päästame Eesti Metsad MTÜ püsiannetajaks konto nr. EE197700771004651360.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta