Jäävaba talv on segamini löönud ka Võrtsjärve asukate elu. Kui tavaliselt koeb haug Võrtsjärves aprillis, siis tänavu on paljud noist seda juba praeguseks teinud. Kalastajaile annab see lootust peagi järvele pääseda, kõik huvilised saavad aga tavatult vara vilkaks muutuvat vee-elu jälgida RMK kalakaamerast.

„Seda, et järv on terve talve kogu ulatuses jäävaba, ei ole teadaolevalt enne juhtunud,“ nentis Eesti Maaülikooli kalateadlane Ain Järvalt. „Lühiajaliselt oli järve lõunaosa jäätunud vaid detsembri esimestel päevadel.“ Ta lisas, et kutseliste kalurite andmetel, kes mõne mõrraga veebruaris ja märtsi esimeses pooles Võrtsjärvel püüdsid, oli enamik haugidest juba 15. märtsiks ära kudenud.

Kudemisaegne haugipüügikeeld kehtib Võrtsjärvel 15. märtsist kuni 15. aprillini. Viimastel aastatel on seda ajutiselt pikendanud kuni aprilli lõpuni. Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus kinnitas, et tänavu läheb ilmselt teisiti. 

„Ütleme nii, et Võrtsjärves ja tegelikult ka mujal Eestis on sel aastal ka klimaatiline eriolukord ning püügikeeldu haugide kudemise kaitseks Võrtsjärvel nii kauaks tarvis ei ole,“ sõnas ta.

Tuus nentis, et kuna muutused on keskkonnas selgelt tunnetatavad, siis tuleb ka püügireegleid nondega kohandada. Tema sõnul tasuks arutada, kas kehtestada Võrtsjärvel ja teistel väikeveekogudel haugipüügi ühtne keeluaeg. See teeks näiteks harrastuspüüdjate elu palju lihtsamaks, sest praegu peavad nad erinevatel veekogudel silmas pidama nelja erinevat keeluaega. „Rätsepatöö veekogupõhiste reeglite kehtestamise kallal võib küll aidata kalavarusid mõnevõrra tõhusamalt kaitsta, aga püügikorralduslikus mõttes teeb see asja kindlasti keerulisemaks,“ tunnistas ta.  

Keskkonnaminister Rene Kokk täiendas, et õigusaktides tasuks üle vaadata ka lubamised ja keelud, mis on seotud jää lagunemisega. „Uutes oludes oleks mõistlik asendada need konkreetsete kuupäevadega,“ selgitas ta. „Nii muutuvad tingimused kalurite jaoks erakordsetel aastatel paindlikumaks.“

Tänavune aasta on Võrtsjärves kahtlemata erakordne ning kõigil huvilistel on võimalus sellest ka kodunt lahkumata osa saada.

„Võrtsjärv on üks Eesti kalarikkamaid, siit on välja püütud 36 eri liiki,“ märkis keskkonnaminister Rene Kokk. „Peale haugi koevad tänavu tavapärasest varem ka teised Võrtsjärve kalaliigid – näiteks särg, ahven, viidikas, hiljem ka latikas. Piisava kannatlikkuse ja hea õnne korral saab nende tegemisi jälgida ning ka kuulata Võrtsjärve luhaalale pandud RMK kalakaamerast.“

Kalateadlane Järvalt lisas, et praeguste päikseliste päevadega soojeneb vesi madalal luhaalal kiiresti ning vilgas kaameraesine elu nüüd alles algab. Kalakaamerat saab vaadata ööpäevaringselt.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta