20. augustil alanud veelinnujahi hooaeg tõotab tulla sarnane eelmistega, sest aasta jooksul pole veelinnujahi korralduses sisulisi muudatusi toimunud. Äsja jõustunud keskkonnaministri määrus, mille kohaselt hakatakse välisriikidest pärit jahikülalisi koolitama, et nad tunneksid Eesti õigusakte ja jahinduse head tava, on pelgalt formaalsus, mis korraga lastud lindude arvu ei mõjuta.

Mullu sügisel vedas Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) rahvaalgatust „Aita lõpetada seaduslikud veelindude tapatalgud!“, mille põhieesmärk oli seada paika päevalimiit kütitud veelindudele ja  piirata korraga lastud lindude arvu. Paraku olid sellele vastu Keskkonnaministeerium, Riigikogu keskkonnakomisjon, Eesti Jahimeeste Selts ja teised huvitatud isikud ning rahvaalgatusega liitunud enam kui 2500 inimese sooviga ei arvestatud. Ainsa tulemina jõustus tänavu augustis keskkonnaministri määrus, mille kohaselt peavad välisriikidest pärit jahikülalised läbima lühikese koolituse.

„Piiranguteta veelinnujaht jätkub uuest määrusest hoolimata, sest see on üks peamisi põhjusi, miks jahikülalised Eestisse tulevad,“ kommenteeris EOÜ linnukaitse programmijuht Veljo Volke. „Kuna Eesti jahiringkondade jaoks näib põhiprobleem seisnevat selles, et jahikülalised riputavad sotsiaalmeediasse üles fotod oma suurtest jahisaakidest, siis koolitus annab täiendava võimaluse välismaalastele sõnad peale lugeda, et saaki avalikult ei eksponeerita.“

Möödunud hooaja linnujahistatistika näitas, et kütitud hanede-laglede arv suurenes ja tegi 6500 linnuga uue rekordi. Nõnda nagu igal aastal, tekitas mullugi osadele jahimeestele probleeme maha lastud lindude määramine. Nii võib ametlikust statistikast leida aastast aastasse mitmeid anomaaliaid ja määramisvigu, nagu sisemaal mitte-esinevate merelindude (eriti hallhane) arvukas küttimine või haneliikide kummalised osakaalud. Nõnda on vähemalt veerand hallhaneks peetud lindudest valesti määratud. Suure tõenäosusega on hanedest veelgi raskemini määratavate lindude jahistatistika samuti ebakorrektne.

Sarnased artiklid