Eesti Loomakaitse Selts (ELS) koos heategijatest veterinaaride ja valla töötajatega korraldasid kasside steriliseerimise ja kastreerimise aktsiooni Kihnu saarel. Eesmärgiks oli vältida saarele tekkinud kassikolooniate suurenemist. 

  • Loomakaitse
  • 29. juuni 2022
  • Foto: Kihnu kass ootamas neutraliseerimist / ELS

Mullu sügisel pöördus Eesti Väikeloomaarstide Seltsi (EVS) poole Kihnu saare valla assistent Maarja Karjam. Mureks oli hulkuvad kassid, kes vaikselt saare enda kätte võtavad. Suur osa Kihnu loomaomanikest peab kasse vabapidamisel, kuid seejuures ei lasta oma lemmikuid steriliseerida või kastreerida.  

EVS pöördus murega omakorda Eesti Loomakaitse Seltsi poole. ELS alustas läbirääkimisi vallaga. Vald mõistis olukorda, kuid kohalikul omavalitsusel puudusid vahendid kolooniatega tegelemiseks. Eesti Loomakaitse Seltsi otseseabistamise juht jagas muret ka loomaarst Tiina Toometiga, kes ei olnud nõus laskma olukorral halveneda ning nõustus loomi aitama isiklikest vahenditest. Toomet leidis veterinaaride kogukonnast veel 10 heategijat Pärnu Väikeloomakliinikust, Viljandi Männimäe, EriVet ja Tiina Toometi loomakliinikust. Lepiti kokku, et  juuni keskpaigas püütakse hulkuvad kassid kinni ning vaktsineeritakse, kiibistatakse, steriliseeritakse ja kastreeritakse.

Seltsi ja Kihnu vallavalitsuse töötajad koos kahe saare loomasõbraga asusid 19. juunil kasse püüdma. “Ühel õuel oli umbes 30-pealine koloonia. Igal sammul kõndis vastu kass, kuid kõik olid metsikud ja ei soovinud inimkontakti. Mitmed kassid olid silmnähtavalt haiged. Konkreetselt õuelt õnnestus meil kinni püüda umbes pooled,” sõnas ELS otseseabistamise juht Elis Järvsoo. Päeva jooksul püüti kolmelt eri õuelt kokku 27 kassi. “Raske on öelda Kihnu kodutute kasside koguarvu, kuid meie andmetel jäi püüdmata vähemalt 30,” lisas Järvsoo. 

Esmaspäeval saabusid loomaarstid ja nende abilised. Valla kaks kontorit tehti ümber operatsiooniruumideks, valgustuseks päevavalgus- ja pealambid. “Eesti Loomakaitse Seltsiga rääkides tuli jutuks Kihnu kasside olukord ja seltsi soov nad sel suvel ära lõigata. Meie kliinikul on kolmekümnes sünnipäev, aga tähistamiseks polnud ühtegi head ideed ja polnud ka tuju pidutseda. Nii tekkiski mõte tähistada juubelit hoopis heategevusliku väljasõiduga. Kolleegid sõpruskliinikutest (Männimäe LK, Erivet ja Pärnu VLK) lõid kohe kampa ja siis polnudki enam muud kui meie poolt varustus autodele laadida, iga kliiniku vabatahtlikud Munalaiu sadamasse kamandada ning ELS-i poolt kassid kinni püüda. Kõik sujus üllatavalt hästi. Süsteem, kes mida teeb, loksus esimese tunniga paika. Igaüks teadis oma kohta ja rolli ning lõppkokkuvõttes kulus isegi vähem aega, kui olime plaaninud. Jõudsime Kihnu koolimajas enne ärasõitu veel maitsva eine võtta,” kommenteeris loomaarst Tiina Toomet.

Lisaks tõid ka kohalikud elanikud kastreerima või steriliseerima oma kasse ning viie töötunni jooksul õnnestus neutraliseerida 34 kassi. Steriliseeriti 17 emast kassi, kellest 8 olid tiined. “Kaheksal tiinel kassil oli kõhus vähemalt 34 loodet. Oletame, et pooled loodetest oleksid sündinud emased ning iga emane oleks saanud viiepealise pesakonna. Ainult need pojakased oleksid võinud järgmiseks kevadeks tuua ilmale 85 kassi,“ nentis Järvsoo. Steriliseeritud ja kastreeritud kassid viidi peale toibumist tagasi taludesse, kus nad on harjunud elama ning neil hoitakse silm peal. 

“Kihnu kassikolooniad näitavad suuremat probleemi, milleks on inimeste vähene teadlikkus  steriliseerimise ja kastreerimise vajadusest. Kahjuks levivad kohati veel arvamused, et emane kass peab saama pesakonna või opereeritud kass ei püüa enam hiiri. Samuti on uskumused, et kass peabki elama küünis, saama järglasi ning neid tuleb toita. Kassikolooniad saavad alguse ühest või kahest isendist, keda hakatakse toitma. Loomad saavad kontrollimatult järglasi ning varsti ongi paarist kassist saanud mitmekümne pealine koloonia. Kodutust loomast tuleb koheselt teavitada kohalikku omavalitsust või varjupaika. Nii hoiame ära võimaluse kolooniate tekkeks ,” tõdes Järvsoo.

Aktsiooni käigus steriliseeriti ja kastreeriti 34 Kihnu kassi. ELSi sõnul sai kodutute kasside probleemi lahendamiseks tehtud hea algus, kuid  neutraliseerida õnnestus umbes ⅓ kõikidest hulkuvatest Kihnu kassidest. Jätkuvad läbirääkimised valla, Seltsi ning loomaarstide vahel, et kasside poolt vallutatud saar saada tagasi inimeste kontrolli alla.