Valitsus kiitis tänasel istungil heaks nelja kaitseala kaitse-eeskirjad, nende hulgas ka Kihnu laidude looduskaitseala, kus lisaks erinevatele lindudele elutsevad 2014. aasta loomad viigerhülged

Kihnu laiud ja seda ümbritsev mereala on seni olnud kogu ulatuses kaitse all Sangelaidude kaitsealana, viigerhülge Sangelaiu püsielupaigana ning Pärnu lahe hoiualana. Nüüd aga liidetakse kõik need alad kokku üheks looduskaitsealaks. Kaitseala pindala on 4178 hektarit, sellest 4164 hektarit on mereala ning ülejäänud maismaa.

Kihnu laiud ja seda ümbritsev mereala on oluline toitumis-, puhke- ja pesitsusala erinevatele linnuliikidele ning peatumispaik rändavatele lindudele. Alal asuvad ka viigerhülge elu-, sigimis- ja puhkepaigad.

Viljandi maakonnas Tarvastu ja Karksi vallas asuvat Muti maastikukaitseala laiendatakse Mäeküla järve kaitse alla võtmisega. Lisaks kehtestatakse Natura 2000 võrgustikku kuuluva kaitseala kõrge väärtusega metsa- ja soo elupaigatüüpidele senisest rangem kaitsekord.

Muti maastikukaitseala on praegu 90,8 hektari suurune, uus ala saab olema 157,9 hektari suurune. Kaitsealustest liikidest esinevad alal kaks vesiroosiliiki ning mitmed kahepaiksed ja nahkhiired. Mäeküla järve elustik on keskmisest mitmekesisem nii planktoni, taimede, põhjaloomade kui ka kalastiku osas.

Harju maakonnas asuva Ohepalu looduskaitseala piire laiendatakse selliselt, et kaitstud saaks ka Natura loodus- ja linnuala. See on vajalik selleks, et tagada alal olevate soo- ja metsaelupaikade ning kaitsealuste liikide soodne seisund. Samuti Natura 2000 võrgustikku kuuluval Ohepalu looduskaitsealal elab kaljukotkaid, kassikakke, metsiseid ja must-toonekurgi. Kaitseala laiendatakse 849 hektari võrra ning selle uus pindala saab olema 5934,6 hektarit.

Kaitse-eeskirja saab ka Pärnu maakonnas asuv Sorgu saar ja seda ümbritsev mereala, mis on oluline pesitsusala erinevatele linnuliikidele ja peatumispaigaks rändavatele lindudele. Kaitseala pindala on kaitse-eeskirja eelnõu kohaselt 272,6 hektarit, sellest ligikaudu 265 hektarit on mereala ning ülejäänud 7 hektarit maismaa.

Möödunud aasta märtsis võeti vastu uus looduskaitseseadus, mis muudab uute kaitsealade loomise senisest avatumaks ja põhjendatumaks. 2013. aasta jooksul uuendati 16 kaitseala reegleid ning see protsess jätkub ka käesoleval aastal.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta