Piiritajad (Apus apus) saabuvad Aafrikast Eestisse mais. Neil suure osa elust õhus viibivatel lindudel on kombeks hämariku ja koidu ajal kõrgele taevasse tõusta. Hämarikulendudel arvatakse olevat mitu põhjust, kuid enamasti arvatakse, et piiritajad koguvad taeva- ja maamärkide järgi teavet oma asukoha ning saabuva ilma kohta. Siiski on need pelgalt oletused.

Pesitsusajal veedavad piiritajad reeglina öö pesas. Enne ja pärast pesitsusperioodi tõusevad nad päikeseloojangul kiiresti kuni 3000 meetri kõrgusele, laskuvad seejärel madalamale ning veedavad magamise ajal ringi lennates kogu öö; enne koitu tõusevad nad aga taas aeglaselt kõrgemale ning laskuvad seejärel kiiresti. Samamoodi käituvad ka mittepesitsevad piiritajad. Just need kõrguse muutmised kiiresti vahelduvates valgusoludes on viinud oletusteni piiritajate selliselt teabe kogumisest. On ka arvatud, et peale hämarikulendu laskuvad piiritajad taas madalamale toitumiseks, kuid seni teadaolevalt ei lenda öösel putukad nii kõrgel. Kuna piiritajad magavad õhus, võivad nad öösel kodupiirkonnast kaugemale kanduda ja võivad vajada varahommikul kiiresti teavet oma asukoha kohta.

Rootsis Lundi ümbruses jälgisid teadlased 209 üksiku piiritaja ja 29 parve käitumist radariga ning leidsid esmase kinnituse teooriale, et ööbimiskäitumisel on oluline rolli lindude omavahelises sotsiaalses suhtluses. Radaripilt näitas, et õhtul tõusevad linnud kõrgele taevasse, pimeduse saabudes laskuvad veidi madalamale; koidu ajal sama käitumine kordus. Seejuures piiritajad tõusevad hämarikus kõrgusesse ja laskuvad koidu ajal pigem parves, kuid hämarikulennult madalamale laskudes ja umbes tund aega enne päikesetõusu tõusevad nad kõrgemale ükshaaval. Võimalik, et liigikaaslaste leidmiseks on piiritajatel vaja teineteisega silmsidet – see seletaks ka, miks nad öösiti üksi ringi lendavad, kuid hämariku ja koidu ajal taas parvedesse koonduvad.

Parvedesse kogunemine võib tähendada, et nii vahetavad piiritajad teavet: mitmete silmapaaride koostöö aitab saada olukorrast parema ülevaate. Ehk on see ka põhjus, miks suvetaevas osavalt kihutavad piiritajad nii häälekad on.

Nilsson C, Bäckman J, Dokter AM (2019). Flocking behaviour in the twilight ascents of Common Swifts Apus apus. Ibis. Accepted Author Manuscript. doi:10.1111/ibi.12704

Lugu on pärit Linnuvaatleja teadusuudisteportaalist, mida toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloogia teadur Marko Mägi.

Sarnased artiklid