Üks väike piiritajalugu sai talvest leitud. Väikse Hulja aleviku keskel puufirma Aru Grupp õue pealt ma selle loo leidsingi.

Seal valvuri putkas oli keset talve elus piiritaja. Kuna ta oli väikesest peale seal üles kasvanud ja kasvatatud. Maast olla ta leitud väiksena. Sisse söödeti linnule kõike, nii hakkliha kui kohupiima kui mannaputru.

Niimoodi suureks saanud, aga mitte lendama õppinud. Ja talvine piiritajalugu oli ise väiksem või suurem ime.

Ma esitasin talle luuletuse - piiritaja näärid. Ta kuulas mind ära ja rohkem ma sellist talvist piiritajat ei tea, kes putru ja liha sööks ja kes ei oska teha seda, mida iga piiritaja teha oskab - lennata.

Minust jäi ta maha keset talvepäeva ja talvine päev piiritajaga, kes lennata ei mõista, oli linnumehe jaoks pisut kummaliste seast.

Hulja, 2009.


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!