Haigusttekitava sündroomiga büroohoone üheks tunnuseks on kehv valgustus ja klaaspindade kasutus, mis ei lase ruumi piisavalt päikesevalgust ning seab ohtu töötajate silmad ja kesknärvisüsteemi.

Keskmiselt veedab eestlane tööruumis umbes 2000 tundi aastas saades ligi 90% tööülesannete täitmiseks vajalikust informatsioonist läbi silmade.

Euroopas kehtestatud ehitusnormide järgi peaks tervisliku töökeskkonna jaoks iga uus töökeskkonnaks sobiv hoone olema vähemalt 20-30 protsendi ulatuses kaetud klaasiga, mis laseks sisse piisavalt päikesevalgust.

“Kaasaegsete hoonete ehitamisel on arhitektide nõudmised klaasi valguse- ja soojusjuhtivuse osas märgatavalt tõusnud, sest seos inimeste tervisliku ja vaimse heaolu ning väliste valgustingimuste vahel on leidnud põhjalikku kinnitust,” ütles mitmete Eesti büroohoonete ja kaubanduskeskuste akna- ning klaasfassaaditootja Guardian esindaja Vaidas Petkevičius.

Ameerikas värskelt läbi viidud uuringu kohaselt kannatavad vähese päevavalgusega hoones töötavad inimesed sagedamini selliste tervisehädade käes nagu närvi-, südame- ja veresoonkonnahaigused, depressioon ning unehäired.

“Läbimõeldud klaaslahendus aitab pikemas perspektiivis säästa nii inimeste tervist kui hoone kütmis- ja jahutuskulusid, sest tagab piisava loomuliku valguse hulga ning kaitseb ruumi päikesest tingitud ülekuumenemise eest,” selgitas Petkevičius.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta