Eile õhtul Brüsselis lõppenud keskkonnanõukogul jõudsid Euroopa Liidu liikmesriigid kokkuleppele üldises lähenemises kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) muudatustes, et motiveerida ettevõtteid investeerima oma heite vähendamiseks.

"Seekordse keskkonnanõukogu eesmärk oli saavutada Euroopa Liidu liikmesriikidega ühtne arusaam heitkogustega kauplemise süsteemi muutmiseks, et saaks alustada läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga. Kokkuleppe saavutamine oli keeruline, sest mitmed liikmesriigid soovisid ambitsioonikamat plaani, mitmed aga risti vastupidist, kuid lõplik kokkulepe sai isegi ambitsioonikam kui alguses arvata oli. Volinik Miguel Arias Cañete ütles juba hommikul, et see kokkuleppe eelnõuga venitades paremaks ei lähe, seega peaks asjaga õhtuks ühele poole saama. Seega polnud Eesti vanasõna "Hommik on õhtust targem" asjakohane. Muidu see ikka toimib," ütles nõukogul Eestit esindanud keskkonnaminister Marko Pomerants.

Kauplemissüsteemi kuuluv ettevõte saab vastavalt oma tegevusalale kindla osa saastekvoote oma aastase heitkoguse katmiseks tasuta ja ülejäänu peab kauplemisturult juurde ostma. Kogu kauplemissüsteemile on seatud üleüldine heitkoguse mahu piirang, mida aastast aastasse vähendatakse – perioodil 2013–2020 on iga-aastane vähendamistegur 1,74% ning perioodil 2021–2030 saab see suure tõenäosusega olema 2,2%. Seega jääb iga aastaga ettevõtetele tasuta eraldamiseks mõeldud saastekvoote vähemaks. Ettevõtteid suunatakse sellega oma tootmise efektiivsust suurendama ja heidet vähendama. Hetkel on saastekvoodi hind liiga madal, sest turul on tekkinud erinevate põhjuste koostoimes kvootide ülejääk ning see ei motiveeri ettevõtteid tegema investeeringuid heite vähendamiseks.

„Selleks, et heitkogustega kauplemine täidaks oma eesmärki, peab nende hind tõusma, sest ainult nii on ettevõtetel motivatsiooni oma tootmist tõhustada ja heidet vähendada. Seejuures peaks ettevõtted jätkuvalt saama piisavalt palju kvooti tasuta, et säiliks nende konkurentsivõime,“ selgitas Pomerants.

Nõukogus lepiti kokku selles, kuidas võiks toimida tasuta saastekvoodi jagamine ning meetmetes turul oleva ülejäägi vähendamiseks. Lõplikud kauplemissüsteemi muudatused sõltuvalt Euroopa Parlamendiga läbirääkimiste tulemustest.

„Praeguse saavutatud läbirääkimispositsiooni järgi saavad Eesti tööstusettevõtted jätkuvalt tasuta saastekvooti, samuti säilib osaline tasuta kvoodi eraldamine kaugküttele. Energiatootmise sektori moderniseerimiseks on ette nähtud mitmed fondid, mida on Eestil võimalik kasutada ning lisaks on võimalik saada toetust innovaatilisteks investeeringuteks,“ rääkis Pomerants ning lisas, et kokkulepe tõstaks saastekvoodi hinda, mis mõjutab fossiilkütuste kasutamist, eriti elektritootmises. Kõrgem saastekvoodi hind võib mõjutada fossiilkütustest toodetud elektrienergia ligipääsu Põhjamaade elektribörsile, kus see konkureerib taastuvenergiast toodetud elektrienergiaga, millele kauplemissüsteemi kohustused ei kehti.

Kauplemissüsteem hõlmab ligi 11 000 Euroopa Liidu tööstusettevõtet ja energiatootjat, sealhulgas Eestist ligi 50 elektri- ja soojusenergia-, põlevkiviõli-, tsemendi-, paberi- ja pabermassi-, telliste-, lubja- ja klaasitootjat.

Euroopa Liidu riigijuhid võtsid 24. oktoobril aastal 2014 Euroopa Ülemkogu kohtumisel eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid Euroopa Liidus vähemalt 40% võrra aastaks 2030 võrreldes 1990. aasta tasemega. Sama on ka Euroopa Liidu kohustuseks seoses Pariisi kliimaleppega.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta