Kolmapäeval arutlesid maailmaklassi kõnelejad ja tippettevõtete juhid Ülemiste City Future Forumil mismoodi kiirel ajal muutustega kaasa minna. Sündmust saatsid muljetavaldavalt julged sõnavõtud, räägiti juba töös olevatest plaanidest ja arutleti nii töötajate hoidmisest tervisepakettidega kui vanade tööstuste äriplaanide ümbertegemisest keskkonnasõbralikumaks.

“On muljetavaldav kui roheliselt, innovatiivselt ja andmetele tuginedes ning talentide heaolu  silmas pidades Ülemiste City ettevõtted ja nende partnerid mõtlevad. Ja mitte ainult ei mõtle, vaid lähevad julgelt ja uudishimulikult pikkade sammudega elamisväärsema tuleviku suunas. Nii uusi teenuseid ja tooteid silmas pidades kui ka ettevõtete kultuuri kujundades,” ütles foorumit korraldava Mainori juhatuse esimees Kadi Pärnits.

Ülemiste City nimisündmusel käis lavalt läbi mitmeid maailmaklassi kõnelejaid ja linnaku suurettevõtete tippjuhte, et innustada, arutleda ja inspireerida kohalikke ettevõtjaid.

Paneeldiskussioon keskkonnasäästlikkusele üleminekust ettevõtluses osutus nii põnevaks, et seda juhtinud Change Ventures'i partner Yrjö Ojasaar jäi suisa ajahätta. “Millised on parimad näited ja tavad maailmast? Kas kiire roheline üleminek tähendab automaatselt hindade tõusu? Kuidas panna ühiskonda vastutustundlikult tarbima ja jätkusuutlikke otsuseid langetama,” küsis ta.

“Oleme inimkonnana nii palju arenenud, saadame inimesi kuule, aga ikka veel matame oma prügi nagu vanas Roomas. Kuidas me seda muuta saame? Põhiküsimuseks on, kuidas töötustes süsiniku heidet vähendada,” arutleb Ameerika ettevõtja, innovatsioonile keskendunud tehnoloogiaettevõtteid juhtiv Nate Morris.

“Kui momentum aina kasvab, siis varsti enam ei saa mitte jätkusuutlik olla. Praegu on jätkusuutlikkus ettevõttele konkurentsieelis, kuid juba viie aasta pärast on see tavaline hügieen,” rõhutas innovatsiooni protsessi koolitaja ja Cleveroni äriarendusjuht Anu Ruul.

DPD Eesti tegevjuht Remo Kirss ütles otse, et ka pakitööstuse tulevik on selgelt sõbralikult keskkonda suhtumine: “Lennukeid me ei kasuta, pakid liiguvad maismaad pidi. Sõidukite puhul keskendume praegu elektrile ja vesinikule, kasutame pikamaasõitudes biokütuseid nagu biodiisel ja biogaas. Enam ei taha me olla süsinikuneutraalsed, nüüd tahame olla süsinikuvabad!”

Maailma suurima termopuidu tootja Thermory tegevjuht Simmo Soomets rõhutas üle, et igasugune puidu kasutamine pole öko: “Tänu töötlusele on puit vastupidavam ja hoiab kauem kinni süsihappegaasi, mis hakkab eralduma puidu mädanedes. Immutatud puit on mürgine ja seda ei tohiks põletada, kuigi see on odavam. Töödeldud puidu konkurendiks on komposiitpuit ehk puidu ja plasti segu, mis ringmajandusse ei sobi.” 

Suurim jätkusuutlikkuse poole viiv muutus tuleb aga tööstustest ja ka siin on eestlastel lahendus kätte näidata: “Tulevik on kas roheline vesinik või hall vesinik. Aga kindlasti peab see olema jätkusuutlik ja ka konkurentsivõimeline,” ütles laval julgelt vesinikust elektri tootmise ekspert Jan Grolig, Eesti juurtega Ülemiste Citys asuvast ettevõttest Stargate Hydrogen. Grolig viitas sellele, et tavaline on toota vesinikku maagaasist metaani reformeerimise teel, kuid protsessi käigus vabaneb atmosfääri süsihappegaasi. Rohelise vesiniku puhul on aga kasutatud vesiniku saamiseks ainult taastuvenergiat ja süsihappegaasi heide puudub.

Mida teha nende inimestega, kes töötavad vanades tööstustes nagu Shell? Rohetiigri nõukogu esimees Andres Veske sõnul on esialgu tõepoolest rohelisse investeerimine kapitalivaenulik tegevus, see aga ei tähenda, et see poleks kasulik: “Midagi pole teha, vanad tööstused peavad oma äriplaani lihtsalt üle vaatama ja ringi tegema. Meil on kodumaalt head näited olemas. VKG otsib uusi ärivõimalusi, tahavad ehitada vabriku biomaterjalide tootmiseks. Alexela ütles, et nad lõpetavad 2027. aastal põlevkivi kasutamise. Eesti Energia teab seda ja ka Ida-Virumaal lõpetatakse põlevkivi kasutamine. Kõik juba muutub.”

Fujitsu Finland tegevjuhi asetäitja Ilona Ylinampa pani kuulajad kaasa mõtlema: “20. sajandi teedrajav arvutiteadlane Grace Hopper teadis juba siis, et kõige ohtlikum lause on “oleme seda alati nii teinud”. Maailm su ümber muutub, kas sa muutud koos sellega?” Ilona keskseks teemaks oli metaversumi mõju tulevikutehnoloogiate prognoosimisel nii igapäevaelus kui ka tervishoius ja tööstuses. Ta rääkis, et 2025. aastaks diagnoosivad ja ravivad arstid 50% patsientidest genoomika abil, 2026. aastaks kulutab 25% inimestest igapäevaselt minimaalselt tunni metaversumis ning 2027. aastaks kasutab üle 40% maailma suurtest organisatsioonidest tulude suurendamiseks metaversioonipõhiseid projekte.

Koos arutleti ka töötajate värbamise ja hoidmise teemal. Leiti, et tööandjad peavad konkurentsis püsimiseks keskenduma väärtuspakkumistes terviseteemadele: “Soovitan anda inimesele rohkem vastutust kui töökirjelduses ja kindlasti pakkuda hüvesid nii vaimsele kui füüsilisele tervisele. Sest meil on ju üks elu, mitte tööelu ja eraelu,” soovitas R-Kioske haldava Reitan Convenience Estonia tegevjuht Tiia Ilves. 

Siim Saare, Activate Health tegevjuht lisas, et just tervise teemad tõmbavad praegu töötajaid: “Tööandjad peavad mõtlema, mida saavad nad pakkuda, et päriselt olla töötajatele kasuks tervise hoidmisel.” Just seetõttu on koostöös Ülemiste City arendajaga loodud tervisetehnoloogiline äpp, mille loomise juures on linnaku ettevõtted ja töötajad kaasloojate ja katsetajatena mänginud olulist rolli.

Energiliselt sündmust juhtinud ETV saatejuht Johannes Tralla nentis, et kogu sündmus inspireeris teda elama tervislikumalt, et aeglasemalt vananeda ning andis tehnoloogiasektori mõjust parema arusaama.

Ülemiste City Future Forum jätkus neljapäeval EduFestiga, sündmusega, mis tõi kuulajateni koostöös kõrgkoolidega 32 teadmisampsude sessiooni uuematest uuringutest ja teadusmaailma saavutustest.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta