Pressivabadus on iga inimõigusi austava riigi alustalaks. See põhineb ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonil, kus igaühel on arvamuse- ja sõnavabadus, mis „kätkeb vabadust sekkumiseta oma veendumustest kinni pidada ja vabadust informatsiooni ja ideid otsida, saada ja levitada igasuguste abinõudega ja riigipiiridest sõltumata.“ Tuleb siiski rõhutada, et erinevalt sõnavabadusest pole ajakirjandusvabaduse näol tegemist inimese põhiõigusega. Ajakirjandusvabaduse eesmärgiks on eeskätt info ja ideede vaba leviku edendamine sõltumata näiteks meediaväljaande omanike poliitilistest või majanduslikest huvidest.

Paraku on tegemist õigusega, mida maailmas pidevalt rikutakse nii Euroopa Liidu sees kui ka kaugemal. Viimastel aastatel ja teravamalt just viimasel paaril kuul on pressivabaduse ja meedia sõltumatuse üle diskuteeritud ka Eestis. On signaale tava-meedia väljaannete kallutatusest, peidetud tsensuurist, ebamugavustunde suurenemisest ajakirjaniku töös. Nimetatud märgid viitavad otseselt suurenenud ohule pressivabadusele meie riigis.

Pressivabadus on demokraatia lakmuspaberiks, mis peegeldab ühiskonna tervist ja tugevust. Igasugune oht pressivabadusele on oht avatud ja õiglasele ühiskonnale.

Arengukoostöö Ümarlaua tegevjuht Gea Kõverjalg: „Meedia peaks alati tegutsema avalikkuse huvides. On selge, et mida rohkem on meil meediakanaleid, kust peegelduvad vastu peamiselt või üksnes nende omanike huvid, seda vähem ulatuvad meieni vähem-mõjukate või haavatavate ühiskonnagruppide probleemid. See viib kergesti ühiskonna lõhestumise ja nende probleemide mahasalgamiseni. Me peaksime võtma tõsiselt signaale, mis osutavad Eesti ühiskonna sulgumisele ja ajakirjandusvabaduse vähenemisele.”

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud töötab kolme eesmärgi nimel: õiglane ühiskond, kus hinnatakse inimest, puhas keskkond, mille saame enda lastele pärandada ja majandus, millest võidavad kõik. Esindame 33 Eesti vabaühendust, kes tegutsevad nende eesmärkide nimel kogu maailmas.