Kui palavik tõuseb, haarame esimese asjana kraadiklaasi või termomeetri järele. Aga milline neist on täpseim ja kellele milline sobib? Südameapteegi proviisor Martin Kiik selgitab, et apteekides on saadaval nii klassikalised klaasist kraadiklaasid kui ka digitaalsed ja kontaktivabad termomeetrid – valik on lai ning õige leidmine sõltub eelkõige kasutajast ja olukorrast.

 

Väikelapsed ja mugavus enne kõike

 

Kui peres on väikelaps, muutub palaviku mõõtmine sageli väikeseks väljakutseks. Laps ei taha paigal püsida, eriti öösel, ning termomeetri suus või kaenla all hoidmine tundub lõputult pikk ootamine.

„Sellises olukorras on kontaktivaba või kõrva kaudu mõõtev termomeeter tõeline abimees. Mõõtmine toimub sekunditega, laps ei pea ärkama ega rahutuks muutuma ning tulemus on piisavalt täpne, kui järgitakse tootja juhiseid,“ rääkis Südameapteegi proviisor Martin Kiik.

Ta lisas, et siiski on oluline teada, et kontaktivaba termomeeter mõõdab nahapinna temperatuuri, mitte kehasisest sügavamat väärtust. Seetõttu võivad tulemused veidi erineda kontakttermomeetritest, eriti kui inimene on just olnud külmas või väga soojas ruumis. Mõõtmise eel tasub anda kehale mõni minut rahunemiseks, et tulemus oleks võimalikult usaldusväärne.

Proviisor nentis, et kontaktivabade termomeetrite puhul võib järjestikustel mõõtmistel esineda erinevusi.

„Kodustes tingimustes soovitan alati teha paar-kolm mõõtmist järjest ja võtta keskmine tulemus,“ ütles Kiik. „Kuna mõõtmine käib kiirelt, ei võta see palju aega, aga tulemus on seejuures usaldusväärsem.“

Kiige hinnangul on väikelaste kontaktivaba termomeeter siiski kõige praktilisem ja mugavam valik – mõõtmine toimub ilma lapse äratamata ning vanemale annab see kiire vastuse. Täiskasvanud, kes eelistavad täpsust, võivad aga turvaliselt jääda klassikalisemate lahenduste juurde.

 

Täiskasvanud hindavad kiirust

 

Täiskasvanud kasutaja jaoks on Kiige sõnul enamasti kõige praktilisem digitaalne kontakttermomeeter. Seda saab kasutada suus, kaenla all või päraku kaudu, sõltuvalt soovitud täpsusest ja mugavusest. Digitaalne termomeeter annab tulemuse kiiresti ning ekraanilt on seda lihtne lugeda.

Toote infolehtedel lubatakse tihti tulemust juba 30 sekundiga, kuid apteekri kogemus näitab, et täpsema tulemuse saamiseks tasub termomeetrit hoida umbes kaks minutit.

„Minu soovitus on oodata veidi kauem ka pärast piiksu – eriti siis, kui palavik on alles kerge. Kui temperatuur on juba kõrgem, piisab enamasti ka 30 sekundist, et aru saada, et see on üle normi,“ ütles proviisor.

Elektroonilisi termomeetreid on mitut tüüpi – näiteks painduva otsaga mudelid, mis on mugavamad ja ohutumad, eriti kui plaanitakse mõõta rektaalselt. Kui soovite jälgida palaviku muutusi ajas, tasub valida termomeeter, millel on mälu funktsioon, mis salvestab eelmised tulemused.

 

Traditsiooniline kraadiklaas – vanakooli täpsus, aga vajab rohkem kannatust

 

Paljudel meist on kodus veel alles klaasist kraadiklaas, mida nii mõnedki kliendid peavad siiani kõige usaldusväärsemaks. Kui termomeeter on heas korras ja seda kasutatakse õigesti, on selle täpsus tõesti väga hea. Samas nõuab see rohkem kannatust ja kindlat kätt.

Kiik soovitab pärast mõõtmist kraadiklaas kohe alla lüüa – just siis, kui see on veel soe, liigub vedelik torus kergemini alla.

„Mõnel juhul võib see nõuda veidi jõudu,“ selgitas ta. „Mitmetel kraadiklaasidel on selleks spetsiaalne ümbris või hoidik, millest on mugavam kinni võtta ja kraadiklaasi turvaliselt raputada.“

Elavhõbedaga kraadiklaase enam ei müüda, kuna need on keskkonnale ja tervisele ohtlikud, kuid olemas on uued galinstaaniga ehk vedelikubaasil mudelid, mis toimivad samal põhimõttel. Need on ohutud, aga haprad – seega tasub neid käsitleda ettevaatlikult. Kui kraadiklaasi kasutatakse sageli või lastega peres, on digitaalne termomeeter praktilisem valik.

 

Kust temperatuuri mõõta?

 

Oluline on teada, et temperatuur erineb sõltuvalt sellest, kust seda mõõdetakse. Kaenla alt mõõdetuna on tulemus tavaliselt madalam kui suust, kõrvas või pärasooles mõõdetuna.

  • Kaenla all: normaalne temperatuur on umbes 36,0–36,5 °C, palavikuks loetakse alates 37,3 °C.
  • Suus: normaalne 36,6–37,0 °C, palavik alates 37,8 °C.
  • Rektaalselt: normaalne 37,0–37,5 °C, palavik alates 38,0 °C.
  • Otsmikul või kontaktivabalt: normaalne 36,2–36,8 °C, palavik alates 37,5 °C.
  • Et tulemused oleksid võrreldavad, tuleks jälgida palaviku kulgu alati sama mõõtmismeetodi abil.

“Kõige olulisem on, et termomeeter oleks meditsiiniliselt testitud ja apteegis müüdav seade, mitte juhuslik internetividin,” toonitas Kiik

Südameapteekides on saadaval mitmesugused digitaalsed, kontaktivabad ja klassikalised termomeetrid, mille vahel saab valida vastavalt pere vajadustele.

Kiik julgustas abi küsima apteekrilt: „Kui kahtlete, milline seade sobiks just teile, tasub nõu pidada apteekriga – tema aitab leida parima lahenduse nii täpsuse, mugavuse kui ka eelarve seisukohalt.“

 

Sarnased artiklid