Eestis tekib ohtralt puidujäätmeid, mis on kas täiesti puhas puit või ainult vähesel määral töödeldud. Keskkonnaministri määrusega loodi tingimused, mille täitmisel saavad kaugkütte katlamajad need jäätmed edaspidi lihtsamini kasutusele võtta.

„Lahendame praktilist probleemi, sest puiduhaket on meil Eesti kodude kütteks vaja ja selle tootmiseks kulub looduslikku puitu. Edaspidi saavad kaugkütjad puidujäätmest tehtud haket hõlpsamini kasutada,“ ütles keskkonnaminister Madis Kallas. „Selline materjal, mis hakkeks sobib, on näiteks töötlemata puit, mis vanade majade lammutamisel üle jääb, aga ka vanad alused või lauamaterjal ja plaadid. Nii jääb ka hakkepuidu tootmiseks vajalikku materjali metsa rohkem alles.“
 
Puidujäätmete üheks mõistlikuks kasutusotstarbeks on nende põletamine sooja saamiseks. Seni on see olnud aga väga rangelt reguleeritud ning kaugkütte katlamajad pole saanud puidujäätmeid kasutada. Puidujäätmete kasutamine küttematerjalina eeldab aga, et tagatud on puiduhakke kvaliteet ning see ei sisalda ohtlikke- või saasteaineid. Hakke valmistaja on kohustatud nõudeid täitma nii puiduhakke müümise kui ka tasuta ära andmise korral.
 
Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Kaupo Heinma sõnul on oluline tulevikku vaadates leida puidujäätmetele ka teisi kasutusviise, mis arvestaks paremini ringmajanduse põhimõtet. „Kuni aga puidujäätmetest veel suures mahus uusi tooteid ei tehta, on nende kasutamine energiaallikana parem kui lihtsalt käitlemata jätmine,“ ütles Heinma.
 
Määruse ja seletuskirjaga saab täies pikkuses tutvuda siin: „Puidujäätmetest valmistatud kütusena kasutatava puiduhakke jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumid“

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta