Keskkonnaministeeriumis jätkub metsanduse uue arengukava koostamine. Arengukava juhtkogu koguneb 26. juunil arutama, kuidas tööga edasi minna.

 

Praeguseks on juhtkoguga kokkulepitult etapikaupa ja pidevalt juhtkogu tagasisidet küsides valminud metsanduse kuni 2030. aastani ulatuva arengukava alaeesmärkide, mõõdikute ja tegevuste esimesed versioonid. Lisaks on kohtunud mõõdikute töörühm, kes arutas mõõdikute rakendatavust. Arengukava kaheteistkümnest alaeesmärgist esimese viie mõõdikute kohta on esitanud ettepanekud ka juhtkogule, sh ettepanek vähendada mõõdikute arvu ning liita mõned alaeesmärgid teistega.

Mõõdikute töörühm koosneb riigiasutuste ekspertidest, kes saavad potentsiaalsetele mõõdikutele andmeid pakkuda või kellel on suurem puutumus strateegiliste dokumentide mõõdikutega. Pärast väikest suvevaheaega kohtub see töörühm taas ning lisaks kutsutakse sügisel kokku mõistete töörühm, et kokku leppida arengukavas kasutatavad terminid.

Juhtkogul tuleb nüüd otsustada, kuidas edasi minna edasi arengukava nii sisulise koostamise kui ka kogu protsessiga üldiselt. Arengukava mõjude hindamise programmi koostaja leidmise 15. juunil lõppenud hange ebaõnnestus. Kuigi hankel arvestati potentsiaalsete töö teostajate ettepanekutega ning lähteülesannet sai veelgi lihvitud, selgus, et võimalikud teostajad on juba liiga hõivatud. Seega ootabki nüüd keskkonnaminister juhtkogu ettepanekuid, kuidas edasi minna. Laual on nii arengukava puudutavate paragrahvide muutmine metsaseaduses, praeguse arengukava pikendamine kui ka mõjuhindaja leidmise katsetamine uuesti sügisel.

Keskkonnaministeerium lahendab metsanduse kitsaskohti ka väljaspool arengukava. Näiteks on kooskõlastusel metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muudatused, mis kehtestavad kaitsealadel raierahuvähendavad lageraielangi maksimumsuurust, karmistavad karistusmäärasid keskkonnakahjude tekitamise eest jm.

Metsanduse arengukava materjalid on kättesaadavad Keskkonnaministeeriumi kodulehel.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta