Täna Pärnus toimuval Keskkonnaministeeriumi ja kalurite kohtumisel arutletakse Pärnu lahe koha tuleviku üle. Kohasaagid võiksid olla oluliselt kõrgemad ning tarvis on kaaluda lisameetmeid koha arvukuse tõstmiseks.

Kalasaakide ametliku statistika ja uuringute järgi pole Pärnu lahe kohavaru endiselt saavutanud 1990. aastate saakide langusele eelnenud taset, hoolimata sellest, et pea igal aastal on koha sigimine lahes õnnestunud ning katsepüükides ja seires on noorjärke suhteliselt arvukalt.

Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi vanemteadur Redik Eschbaum ütleb, et Pärnu lahe kohavaru ekspluateeritakse üli-intensiivselt. „Seda näitab asjaolu, et isegi suhteliselt tugevate põlvkondade isendid püsivad töönduspüügi saagis arvukana reeglina vaid ühe aasta. Saakide baseerumine vaid ühel põlvkonnal on suur ohu märk. Varu kasutamine on ebaratsionaalne peamiselt alamõõduliste kohade massilise väljapüügi tõttu nii kutseliste kui hobikalastajate poolt."

Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Ulvi Päädam selgitas, et Pärnu lahe kohavaru on juba pikka aega tähelepanu all olnud. „Muret teeb, et vaatamata koha varu elushoidmisele kunstkoelmute näol ei ole varu Pärnus lahes taastunud. Eesti muudes piirkondades, näiteks Peipsil, on koha kaitseks sisse seatud kudeaegsed püügikeelud, samuti on kala alammõõt muudes veekogudes kõrgem,“ ütles Päädam

„Vajadusele ka Pärnu lahe kohavaru taastavaid abinõusid tarvitusele võtta on juba mitmel aastal tähelepanu juhitud. Olukorra teeb keerulisemaks asjaolu, et Pärnus käib koha kudeajal ka tihe ahvenapüük, mistõttu on väga raske seada kohale piiranguid selliselt, et samal ajal ka ahvenapüüki ja sealhulgas ka kalurite sissetulekut ei piiraks,“ ütles Päädam ja lisas, et tänase kohtumise eesmärk on koos kaluritega olukorrale otsa vaadata ja arutada võimalikke lahendusi, et koha oleks Pärnu lahes rohkem.

Koosolekul antakse kaluritele ülevaade Pärnu lahe koha saakidest ja osakaalust erinevate püügivahendite lõikes. Samuti räägivad Eesti mereinstituudi teadlased, millised võiksid olla täiendavad kaitsemeetmed ning kui suur on lahe koha potentsiaal, mida võiks neid meetmeid rakendades saavutada. Kalavarude kaitseks on võimalik näiteks alammõõtu tõsta, määrata liigi või püügivahendi keeluajad või –alad ning suurendada püügivahendite selektiivsust (nt lubatud silmasuuruse muutmine).

Kohtumise tulemustele vastavalt loodab Keskkonnaministeerium juba sel kevadel õigusaktidesse vajalikud muudatused sisse viia, et Pärnu lahe koha arvukus võimalikult kiiresti tõusma võiks hakata.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta