Riik toetas mullu põllumajandust, kalandust ja maaelu kokku 3,2 miljardi krooniga, mis on 2007. aastaga võrreldes pea kolmandiku ehk enam kui 700 miljoni krooni võrra rohkem.
- Maamajandus
- Maaeluministeerium
- 29. jaanuar 2009
- Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee
Makstud 3 226 774 233 kroonist tuli Euroopa Liidu eelarvest 2,04 miljardit krooni, millele Eesti riik lisas omaltpoolt 1,18 miljardit krooni. Pool Eesti makstud toetustest olid siinsed siseriiklikud toetused, ülejäänud aga Euroopa toetuste kaasfinantseerimine.
2007. aastal oli toetuste kogusumma 2,492 miljardit krooni. Mullu kiideti heaks ligi 65 000 toetuse taotlust, mis on 2007. aastaga võrreldes tuhande võrra vähem.
Kõige suurema osa välja makstud toetustest moodustasid eelmisel aastal otsetoetused ja täiendavad otsetoetused, mis moodustasid pea poole kogusumma ehk ligi 1,578 miljardit krooni. Suuremasse osasse toetustest panustasid raha ühiselt nii Eesti kui Euroopa Liit.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seedri sõnul katsub riik jätkata omapoolset põllumeest toetamist kindlasti ka tänavu ning seda hoolimata riigi raskest majanduslikust olukorrast. „Kindlasti tahame säilitada kõik Maaelu Arengukava omapoolsed toetused ning siseriiklikud toetused,“ lausus ta.
Senine praktika on näidanud, et põllumeestele ja maaelule antav abiraha kasutatakse sihtotstarbeliselt ja selle andmine on ennast igati õigustanud. „Need on tõstnud Eesti põllumeeste tootmisefektiivsust ning lubavad paremini konkureerida Euroopa ametivendadega,“ rääkis Seeder. „Heaks näiteks on siin investeeringutoetuste abil rekonstrueeritud laudad ja korda tegemata laudad, kus tootmisnäitajad on esimestes selgelt paremad.“
Toetused välja maksnud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektori asetäitja Jaanus Hämmal tõdes, et mulluse toetuste-aasta tegi eriliseks maaelu arengukava 2007-2013 programmperioodi paljude investeeringumeetmete avanemine.
„Huvi oli eriti suur mikropõllumajandusettevõtete, loomakasvatusehitiste ja maaelu mitmekesistamise investeeringutoetuste ning ka noortaluniku starditoetuse vastu,“ rääkis ta. „Sinna laekus taotlusi eelarvetest tunduvalt suuremas mahus. See näitab, et investeeringuvajadus on põllumajandussektoris suur.“
Alanud aastaks prognoosib PRIA mullusega võrreldes investeeringutoetuste taotluste arvu kahekordistumist.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
