Anne ja Rein Reitel olid Põlva Jahiseltsi liidrid ja mulle ka kallid ning kauged sugulased. Käisin neid vaatamas ja ka nende jahimehejutte kogumas.

Kui kuuldud lugudest väheks jäi, läksin ise lugusid otsima ja ühe leidsingi kohe linna külje alt. Metskitsesokk, kes jõekaldalt ülesse kargas, oli suurte kolmeharuliste karvaste sarvedega. Ta jooksis küll minema, aga jättis mind looga endale järele
vaatama. Võtsin loo Annele ja Reinule kaasa ja viisin koos mõne sinilillega lõunalauda.

Jahimeeste paar ei võtnud alguses mind tõsiselt. Nad arvasid, et ma selle ise olen välja mõelnud, aga lõpuks tunnistasid loo siiski omaks.

Sokk, kes linnaservas jõekaldal magab, ei ole mitte igapäevane lugu. Ometi olime leitud loo üle üheskoos õnnelikud ja üks linnakevad oligi niimoodi alanud. Paljunäinud ja palju jahimehelugusid kuulnud Anne ja Rein naeravad ehk nüüd siiamaani seda sugulasest lugude jahimeest, kes jahimehe looga Põlva kevadet vaatama oli tulnud.

Ja sokk, kes kuluheinas magas, oligi see, kes õnne aitas tuppa tuua.

Intsikurmu, 1992.


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks