Täna korraldas Eesti üks vanimaid waldorfkoole, juba 18 aastat tegutsenud Johannese Kool Rosmal oma kooli igakevadised puutalgud. Üritusele olid sel aastal appi kutsutud lisaks õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele ka Riigikogu Kagu-Eesti saadikurühma liikmed ning kohalike omavalitsuste esindajad.
Kooli juhataja ja MTÜ Rosma Haridusselts juhatuse liige Kairi Kolk ütles, et Rosma kool ja lasteaed on ilmselt väheseid haridusasutusi Eestis, kus toasoe saadakse oma talvepuudest. „Igal kevadel laome ühisel jõul riita järgmise talve küttepuud. See puuladumise töö ning ka paljud muud praktilised tegemised on meie jaoks kui osake õppetööst, mis aitab õpilastel läbi töökasvatuse paremini haakuda igapäevase eluga,“ selgitas Kolk. „Seekord otsustasime kutsuda ka abilisi seadusemäelt ning kooli ümbritsevatest valdadest, et haridusmaastikku puudutavate otsuste langetajad oleksid rohkem kursis waldorfkooli eluga.“
Puuladumistalgutel osalesid Riigikogu liikmed Kalvi Kõva, Inara Luigas, Urmas Klaas, Ester Tuiksoo ja Erki Nool, samuti Põlva maavanem Priit Sibul ja Põlva vallavanem Arne Tilk.
Lisaks ühisele tööle tutvustati külalistele Johannes Käisi sünnipaigas tegutsevat Johannese kooli Rosmal ja samas töötavat lasteaeda „Täheke“. Plaan oli selgitada alternatiivkooli toimimise põhimõtteid ning rääkida mõningatest valupunktidest hariduses, millele riigi toel lahendusi otsida. Eelkõige puudutasid need alternatiivkoolide rolli ning valikuvabaduse küsimusi Eesti haridusmaastikul, sealhulgas kodanikualgatuse baasil tegutsevate alternatiivkoolide rahastamist jms.
Kairi Kolk ütles, et kodanikualgatuse raames loodud ja mittetulundusühingu baasil tegustevad koolid on Eesti haridusmaastikul teatavas eristaatuses, mis jätab nad kõrvale riigi haridusinvesteeringutest ja sunnib elama nö projektipõhist elu. „Ükski haridusasutus ei saa rajada oma tegevust eeldusele, et kooli ja lasteaia igapäevane tööshoidmine, tegevuse arendamine ja finantseerimine toimub õnnemängu printsiibil – äkki seekord võidame...,“ kommenteeris Kolk ametnike suvast sõltuvat koolide rahastamissüsteemi. „Meie soov on viia Eestis tegutsevad waldorfkoolid võrdse kohtlemise printsiibist lähtuvalt ka rahastamises riigikoolidega võrdsetele alustele.“
Rahastamise ja mitmete teiste küsimuste teadvustamine ning lahendamine annaks Kolgi sõnul alternatiivkoolidele tugevama aluse ja julguse tegutsemiseks, et tagada valikuvabadus siinsel haridusmaastikul. „Mida harmoonilisem ja tervem on inimene, seda tervem on ka ühiskond – aga kõik see saab ju alguse koolist!“ sõnas ta. „Waldorfkool tõuseb võrdluses faktiteadmistele ja hinnetele orienteeritud riigikooliga esile selle poolest, et keskendub oma õppemetoodikas vaieldamatult rohkem isiksuse harmoonilisele kujunemisele ning seab esikohale lapse tervikliku arengu ja sisemised väärtused.“
Johannese koolis Rosmal õpib praegu 43 last ja waldorflasteaias "Täheke" käib 20 last. Lasteaed tegutseb hubases palkmajas, mis on Eesti hariduse suurkuju Johannes Käisi sünnikodu. 18 tegevusaasta jooksul on Rosma koolist saanud tuule tiibadesse palju toredaid noori inimesi. Kes on läinud edasi ülikooli, kes kutsekooli, kes otse tööle – oma koha elus on nad kõik leidnud, kuid Rosma kooli, saadud sõpru ja eluväärtusi kannavad nad südames. Rosma kooli ja lasteaia tegevust korraldab MTÜ Rosma Haridusselts.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
