Keskkonnaministeerium kirjutab, et Eestit eraldavad ohuallikast kaks ookeani ning Põhja-Ameerika kontinent ja atmosfääri üldine ringlus ei kanna radioaktiivset saastatust Läänemere piirkonda.

Eesti asub Jaapanist ligi 8 000 kilomeetri kaugusel ning EMHI andmetel oleme eriti kaitstud talvel, mil Jaapani saarestiku kandis valitsevad läänekaarte tuuled.

Keskkonnaameti kiirgusosakond jätkab Fukushima tuumajaamas toimuva jälgimist. Tegu on tuumaõnnetuse mõttes lokaalse katastroofiga ja selle mõju laienemine Eestisse ei ole võimalik.

Kiirgusosakond jälgib ööpäevaringselt atmosfääri radioaktiivsuse taset üle kogu Eesti. Keskkonnaametil on automaatjaamadest koosnev seirevõrk, mis mõõdab pidevalt reaalajas kiirgusfooni 10 erinevas Eesti punktis, peamisel piiri ääres. Lisaks on Eestis kolm õhufilterjaama, millede abil mõõdetakse radioaktiivsete ainete sisaldust atmosfääri õhukandelistes osakestes.

Kui kas või üks automaatjaam registreerib loodusliku fooni kolmekordse ületamise, annab see häire, mis edastatakse Keskkonnaameti valveisikule. Kiirgushädaolukorra tekkimisel antakse elanikele kõiki ametlikke sidekanaleid kasutades teada, kus avarii toimus, milline on oht, kui kaugele see ulatub ja mida tuleb kiirituse vältimiseks teha.

Euroopa atmosfääri kiirgusseire andmeid on kõigil võimalik jälgida ka EURDEP-i (European Radiological Data Exchange Platform) kodulehel.