Täna on heinaleedo, mida Virumaal on nimetatud ka Uku pühaks. Püha tähistab heinatöö algust või selle vaheaega.
Ukupäeval on üldiselt keelatud heina niita või kokku panna, sest see pahandab Ukut. Samuti on see oluline merepüha.
Rahvakalendris kannab Uku püha ka laenunimesid nagu heinamaarjapäeva, heinämaeräpää või maarpäe.
Heinaleedol tehtud kuhjad süütab piksepoeg põlema või lööb pikne koguni kuhja koos heinalistega kiviks. Purtse-Matkal, aga mujalgi näidatakse selliseid kive. Pühal tehtud kuhja võib ka vesisaabas ära viia, seegi on taeva karistus. Vesisaabas ähvardab heinaleedol merele läinud kalureidki sest see on samuti randlaste kalapüha.
Ukut on austatud pea kogu Maavallas. Armastust selle taevast ja sademeid valitseva jumala vastu näitab tema nimede rohkus. Ukut nimedeks on veel Ukku, Ukko, Taevaisa, Vanajumal, Vanemb, Vanaisa, Pikne, Pikker, Äiuke, Äike jt. Soomlased kutsuvad Ukkot koguni ülijumalaks.
Saartel, rannikul ja kohati sisemaalgi on tehtud leedu- või maarikutuld, et saada paremat vilja- ja kalasaaki. Seejuures on hea kalasaagi nimel viidud andi. Tuld tehakse heinaleedo laupäeva õhtul. Enne tulele minekut on käidud vihusaunas nagu pühade puhul ikka.
Heinaleedol juuakse puna – punast viina, mahla või lihtsalt õlut. See toob joojale tervise ja hea jume, annab jõudu ning hoiab eemal tüütud putukad.
Naised korjavad sel päeval rohu- ja värvitaimi nagu näiteks naistepuna, maranaid ja muud. Heinaleedol korjatud taimedega värvides tulla kõige punasem lõng. Ka saunavihtade tegemiseks on see päev hea aeg. Pühalepas on aga heinaleedol kõik naiste tööd keelatud.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
