Kas teie teate, mida tähendas mai meie esivanemate jaoks?

Aastaringi viiendal kuul on maakeeles mitmeid nimesid: lehekuu, lehtkuu, lehehakkamise kuu, õiekuu, toomekuu, suvistepühakuu, suikuu, külvikuu. Kuu nimed on seotud loonas toimuvaga. Lehekuul puhkevad puudel-põõsastel lehed ja õiekuul õied, toomekuul lummavad õitsvad toomepuud, suvistepühakuul on suvisted ja algab suvi ning külvikuus tuleb teha enamus külvitööd.

Mai, maija, maiusekuu ja meiukuu on maakeelde laenatud üle vene, rootsi ja saksa keele ladina keelest. Vanas Roomas tähistas maius aasta kolmandat kuud ja oli pühendatud kasvujumal Maiusele. Nelipühikuu nimi on laenati kirikukalendrist.

Soome toukokuu tähendab kevadisi põllutöid.

Täiel jõul tärkav loond ja soojad ilmad hellitavad meeli. Elu muutub mõnusamaks ja kergemaks. Samas on see põllupidajale kibekiire aeg, mis ei luba pikalt kevadet nautida. Vaid külvitööde lõppu pühitsev tõupüha toob rahulikuma aja.

Lehekuu pühad

Ligupäev 09.05. Vadja maarahvas tegi ligupäeval korda küla ühise pesupesemiskoha. Kodus sobiks aga hästi puhastada sauna või pesumasinat.
Ligupäevast pikemalt

Maahingaus 13.05. ehk maa hingamise päev on maarahva meelest maa sünnipäev. Sel päeval maa puhkab, on suur püha. Maa ja taimedega seotud töid ette ei võeta. Ei tohi künda, kaevata, külvata, istutada, niita ega rohtu katkuda. Ei või ka rohtu tallata, joosta või maad lüüa. Murul ei tohi isegi magada. Maahingausel on kõik puud pühad nagu hiies, seetõttu ei kõlba oksagi murda.
Maahingausest pikemalt

Suvisted 23.05. ehk tõupüha on suve- ja naistepühad, Põhja-Maavallas ka kiige- ja munapühad. Suvistelaupäeval koristatakse kodu ja tuuakse kased tuppa. Pühapäeval kogunetakse kiige juurde pidutsema. Lauldakse, tantsitakse ja mängitakse ringmänge. Teisel pühal käiakse külas ja kiikumas.
Suvistepühast pikemalt

Rahvatarkusi

„Maikuu kolmandal päeval on ika öökülmad.“ Hageri

„Kui maikuu lund tuleb, on jaanikuu ilmad ilmlikud kuumad ehk palavad.“ Viljandi

„Kui aprillis soe, siis mais külm.“ Tori

„Lehekuu külm täidab salved.“ Tartumaa

„Kivide lõhkumisest. Kui põllu seest kivisi tulega lõhkuda tahetakse, siis peab seda mai ja juuni täiskuuga tehtama, siis on kivid kõige õrnemad.“ Kärla


Kasutatud kirjandus

  • Ariste, Paul 1969. Vadja rahvakalender.
  • Hiiemäe, Mall 1984. Eesti rahvakalender III.
  • Hiiemäe, Mall 2006. Päiv ei ole päiväle veli. Lõuna-Eesti kalendripärimust.
  • Kaasik, Mana; Kaasik, Ahto; Kristiina Zadin 2009. Maavalla kalender 10223 (2010)
  • Saareste, Andrus 1959. Eesti keele mõisteline sõnaraamat II.
  • Vilkuna, Kustaa 2007. Vuotuinen ajantieto.

Sarnased artiklid