Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) saatis eile Rapla ja Harju Maavalitsustele kirja, kus nõutakse Rail Balticu strateegilise keskkonnamõju hindamise (KSH) avalikustamise tähtaja pikendamist.

KSH aruande avalikuks väljapanekuks 14-päevase perioodi andmine on vastuolus Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 41 punktiga 2, mille järgi keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalik väljapanek kestab sama kaua kui strateegilise planeerimisdokumendi eelnõu avalik väljapanek, kuid mitte vähem kui 21 päeva.

Pigem oleks hea tava keerukaid ja paljude osapooltega projekte avalikustada kauem kui vaid seaduses nõutud miinimumaja jooksul.

EKO koordinaator Kai Klein peab nii lühikest avalikustamise aega lubamatuks. “Nii lühikese avalikustamisega (14 päeva) pannakse asjast huvitatud osapooled ebasoodsasse olukorda. Kodanikeühendustele ja avalikkusele, kelle jaoks mahuka ja tehniliselt keeruka materjali läbitöötamine ning kommenteerimine ei ole igapäevategevus, on antud aeg ebapiisav. Nii lühike avalikustamise aeg ning osapooltele ebasoodsate tingimuste kehtestamine kahjustab oluliselt protsessi läbipaistvust ning usaldusväärsust.”

EKO peab jätkuvalt oluliseks, et kõik Rail Balticu projektiga seotud otsused oleks põhjalikult erinevate osapooltega, sh kodanikuühenduste ja ekspertidega, läbi arutatud. Nii suure ulatusega ja mõjuga taristu planeerimisel on väga oluline üheksa korda mõõta ja vaid üks kord lõigata.

Euroopa rööpmelaiusega kiirraudteetrassi Rail Baltic rajamiseks on algatatud Harju-, Rapla- ja Pärnumaa maakonnaplaneeringud ning nende keskkonnamõjude hindamine. Planeeringud näevad ette raudteetrassi rajamise suunal Tallinn-Pärnu-Ikla, planeeritav raudtee peab võimaldama reisirongidel liikuda kiirusega 240 km/h.

Kommenteerib Rail Balticu projektijuhti Miiko Perist:

"Eesti Keskkonnaühenduste Koda saatis eile Rapla ja Harju maavalitsustele kirja, kus nõutakse Rail Balticu strateegilise keskkonnamõju hindamise avalikustamise tähtaja pikendamist. Kindlasti oleme nõus oma hea partneri osundusega, et Rail Baltic on meid kõiki mõjutav suurobjekt, mille planeerimisel ja teostamisel on vaja arvestada kõikide osapooltega. Seetõttu ongi Rail Baltic projekti raames siiani korraldatud avalikke arutelusid ning töökoosolekuid erinevate osapooltega oluliselt rohkem kui seadus seda nõuab.

Olgu aga selgituseks öeldud, et praeguse avalike arutelude ringi puhul ei ole tegemist keskkonnamõju hindamisega seotud avalikustamisega, mis peaks tulenema koja poolt viidatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest. Samuti ei ole tegemist maavanema poolt vastu võetud planeerimisdokumendi avalikustamisega. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi avalikud väljapanekud ja arutelu on hetkeseisuga planeeritud aastasse 2016 ning kindlasti planeerime siis piisavalt aega materjalidega tutvumiseks ja kaasarääkimiseks nagu oleme teinud kõikides planeeringu etappides seni.

Rail Balticu projektimeeskonna eesmärk on anda inimestele piisavalt aega ja võimalusi Rail Balticu planeeringutes kaasa rääkida ning infoga tutvuda. Sel põhjusel oleme seni korraldanud avalikke arutelusid ja töökoosolekuid erinevate osapooltega kordi rohkem kui seadus ette näeb. Kõigi huvides on saavutada üksmeel Rail Balticu trassi puudutavates lahendustes. Hetkel on käimas maakonnaplaneeringute eskiislahenduste tutvustamine, mille käigus keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande tutvustamine ei ole seadusega nõutud, küll aga anname inimestele selguse huvides ka selle töö tulemustest vaheinfot. Materjalide väljapanek ja arutelu võimaldab kõigil asjast huvitatutel esitada lisaküsimusi ja saada infot eelnõu kohta.

Lisaks rõhutame, et kõiki ettepanekuid ja kommentaare on võimalik esitada ka töö käigus pärast avalikke arutelusid. Oleme ka seni ühenduste, omavalitsuste, trassiäärsete elanike ja laia avalikkusega infot jaganud nii erinevate töö etappide kui valminud analüüside kohta ning kaasarääkimise võimalus ei lõppe avalike aruteludega selle aasta oktoobris."

Sarnased artiklid