Puhas joogivesi on ammenduv ressurss ning selle säästmisel tuleb erilist tähelepanu pöörata ka vee varjatud raiskamisele näiteks tootmises või põllumajanduses, tõdesid esinejad täna Tallinnas toimunud ülemaailmsele veepäevale pühendatud kohvikus Sfäär toimunud üritusel. 

Veepäev

Andres Tarand. Pildistas Silvia Kübar, Powerhouse

„Inimeste arv planeedil Maa kasvab, nõudlus puhta joogivee järele on kasvamas, kuid puhta magevee ressursid ei kasva,“ ütles geograaf-klimatoloogi haridusega endine keskkonna- ja peaminister Andres Tarand.  „Seega, kui täna on veepuudus vaid arengumaade probleem, võib juba üsna pea läänemaailmaski öelda, et kõigile ja igaks tegevuseks vett ei jätku ning vett tuleb kõikjal kasutada säästlikult. Näiteks kui Eesti inimene on täna Euroopas üsna keskmine veekasutaja, on Eesti Energia samas üks suurimaid veelaristajaid.“

Üritusel tõdeti, et Eesti Energia tegevus kulutab viiendiku Eesti aastasest veetarbest.

„Eriti veevaenulik tegevus on pudelivee ostmine,“ tõi näiteks ettevõtja ja ülemaailmse ettevõtmise „Teeme ära!“ algataja Rainer Nõlvak. „Sellega raiskad puhast vett lausa mitmel rindel – vee tootmine, pudeli tootmine, transport, jäätmekäitlus, kõik need tegevused raiskavad ressursse.

Inimesed ei teadvusta enda jaoks, et kraanivesi on palju enam kontrollitud. Võib juhtuda, et pudelivesi osutub kraaniveest viletsamaks joogipooliseks. Plastpudelitest võivad pudelivette eralduda sellised ohtlikud ühendid ftalaadid, bisfenool A, antimon.

Nõlvaku sõnul on Eestis kraanivesi võrreldes paljude teiste maailma riikidega kvaliteetne ning inimesed peaksid seda meeles pidama, enne, kui sirutavad käe keskkonda palju enam kahjustava pudelivee järele. „Usun, et pudelivee sisu on ka tunduvalt kahtlasema väärtusega, kui tänapäeval küllaltki karmidele  normidele vastav kraanivesi,“ rääkis Nõlvak.

Rainer Nõlvak juhtis tähelepanu ka maailmamere olukorrale ning tema sõnul on kätte jõudnud aeg, kus tuleb maailma paremaks muutma hakata. „Maa prügikoristusega oleme läinud maailma, nüüd on aeg hakata ka merd koristama,“ ütles Nõlvak.

Nõlvak tõdes, et kahjuks on  inimesed ainus imetajate liik maal, kes poetab oma väljaheited teadlikult joogijoogivette! Siinkohal vihjas Nõlvak joogivee kasutamisele vesiklosettides.

Veepäev
Veiko Kaufmann.
Pildistas Silvia Kübar, Powerhouse.

„Säästmine ei tähenda sugugi, et inimene end pesta ei tohiks, või et ta vähem vett jooma peaks,“ ütles Eesti Vee-ettevõtete Liidu juhatuse esimees Veiko Kaufmann „Säästa saab eelkõige teadliku tarbimisega. Ostke vaid asju, mida teil tõesti vaja on.“

Väga palju puhast magevett raiskab Veiko Kaufmanni sõnul tootmine. „Peidetud vee otsene mõju ei avaldu sageli ühes konkreetses elupiirkonnas, vaid kogu maailma mastaabis tervikuna. Seega kindlasti ei saa mõelda nii, et kui ostan Lõuna-Aafrikast pärit kaupu, siis Eestit sealne vee probleem ei puuduta,“ märkis Kaufmann. „Aga kui rääkida konkreetselt põllumajandusest, siis on just vastupidi – kuna Eestis kasvavad põllumajandussaadused enamasti loodusliku vihmaveega, erinevalt lõunamaa riikidest meil põlde suurt ei kasteta, aitab Eestis kasvanud toidu eelistamine maailmamastaabis hulgaliselt puhast vett säästa.“


Tänasel esitleti ka 3.-5. klassi loodusõpetuses abimaterjaliks mõeldud raamatut vee säästmise ja tarbimise teemal, mis saab olema kättesaadav nii elektrooniliselt kui trükisena.

Ülemaailmse veepäeva põhiteemaks on sel aastal peidetud vee kasutamine ja sellega kaasnevad keskkonnaprobleemid. Näiteks on välja arvutatud, et ühe muna tootmiseks 200 liitrit, ühe pätsi leiva tootmiseks kulub 650 liitrit, iga lihatüki jaoks taldrikul 7000 liitrit ja ühe puuvillase T-särgi tootmiseks koguni 2700 liitrit puhast joogivett!