Reet Aus - avatus, loovus ja koostöö

Reet Aus on moekunstnik, kes väärtustab taaskasutust. Oma tegevusega on Reet üldisest foonist kogu aeg väljaspool olnud. See on olnud tema teadlik valik. Aastaid tagasi ei saanud keegi aru sellest, miks ja millega ta tegeleb.

Eestis on päevakorda kerkinud loovus, mida paljuski mõjutab majanduslik olukord, räägib Reet. Inimestelt on justkui ära võetud igapäevane mugavus. See omakorda tekitab ohu- ja hirmutunnet. Hakatakse rohkem oma valikuid üle vaatama. Rääkides loovusest ja kreatiivsust, on see vägagi teadlikkuse küsimus, millises suunas tahad oma valikutega minna. Loovuse olemus on olla paindlik: tuled igas olukorras välja lahendustega, mis viib edasi. Taustaks peaks kindlasti olema eetilisus - oma tegevusega ei kahjusta kedagi teist. Inimesed, kes on oma elus kaugele jõudnud, ongi loomingulised, omades elust siiski tervikpilti.

Mida muuta? Reeda arvates peaks eeskätt muutma (üli)koolide õppesüsteemi. Olgu või näiteks kunstiakadeemia, kus ta ise õpetab ja seda kõike näeb. Tal on lähedane suhe ka mitme Londoni ja Soome ülikooliga, kus Reet on töötanud ka magistrantidega. Kui vaadata õppekavasid Inglismaal ja sealset õppesüsteemi, siis hea näide on üks Londoni ülikool. Selles ülikoolis on põhiline eesmärk tudengite loovuse arendamine. Suurt rõhku pannakse meeskonnatööle, kreatiivsuse arendamisele ning viimased kmme aastat ka keskkonnale.

Avatus

Headeks märksõnadeks on siinkohal  meeskond ja meeskonnatöö. Eestis puudub veel suures mahus ettevõtjate ja loovisikute koostöö. Eestis valitseb ettevõtjatel suur risk, kuna paljud ettevõtted, nagu me näeme, lähevad pankrotti. Meil puudub omanäoline toode, mida panna väikeettevõtted tegema. Me peaksime panustama loovtööstusele - reaalselt arendama loovisikute ja ettevõtete sidusust. Ajaloos on mitmeid juhtumeid, kus loovisiku hea mõtte on ettevõtjad välja naernud. Valitseb lühinägelikkus, mis on aga loovuse vastand. Seda on ka ülikoolides, koolisüsteemis tervikuna ning juba kasvatuse algtasandil. Eesti ei tohiks olla tootjariik. Meie märksõnaks võiks hoopis olla loovus. Nii nagu Taanis või Hollandis, kus on põhirõhk loovate kontseptsioonide väljatöötamisel, millele leitakse alati ka tootmisvõimalused.

Kuidas kaitsta oma ideid? Kindlasti tuleb loomis- ja tootmisprotsessi enda kontrolli all hoida. Kogu protsessis tuleb jälgida ausa kaubanduse põhimõtet. Et ei varastata disaini. Reeda ettevõte ei tee suuri koguseid, aga teeb kõik siin Eestis kohapeal. Ka tootjad on siinsamas Eestis. Valitseb usalduslik suhe. Paaniline hirm plagiaadi vastu Reedal puudub. Reet arvab, et  peaks püüdlema selle poole, et tootmistsükkel oleks ennekõike eetiline ning ettevõtjad ja töötajad, kes omavahel protsessis töötavad, ei hakkaks kasumi pärast ebaeetilisi rumalusi tegema.

Loovus

Reet ei eita takistusi oma ideede elluviimisel, kuid ta ei suhtu neisse kui takistustesse. Takistusi tuleks näha väljakutsena ja protsessina, mida vajadusel proovida muuta. See on suhtumise küsimus ja protsessikeskne tegevus, mitte ainult suur eesmärgi saavutamise vajadus. Kõik see, mis tee peale ette jääb, tuleb lihtsalt ära lahendada. Leida tuleb lahendused, mis ei takista kedagi teist. See on eelkõige teadvustamise küsimus.

Meediakajastused muudavad Reeta natuke nõutuks. Selle asemel et ainult kriisist rääkida, tuleks hoopis jõuda ühiskondliku kokkuleppeni ja hakata tegutsema! Üksikindiviidi tasandil on segadust väga palju ja see teeb tegutsemise raskeks. Inimesed tunnevad puudust tiivustava visiooni foonist.

Tegelikult pole aga midagi halvasti. Reet ütleb, et 20 aastat tagasi oli olukord hoopis hullem. Polnud külmkappigi, rääkimata muudest asjadest. Praegu oleme oma igapäevaelus siiski väga kaugele jõudnud ning see on ju tegelikult hea ja ilus. Üles tuleks leida aga loovus. Kõik uued lahendused hirmutavad alguses. Inimesed peaksid hirmul olemise asemel olema avatud uusi ideid vastu võtma. Ta on tähele pannud, et loovust ärgitab suhtlus ja avatud ideede vahetamine. Samuti kõik ettevõtmised, mis tõstavad välja inimese tavarutiinist. See reegel kehtib ka nende puhul, kes ise reaalselt igapäevaelus loovust vähe kasutavad. Kuidas väljakujunenud mõttemallide keskel tegutsemisest väljuda ja oma eesmärkide poole liikuda? Kõik teadmine sellest on tegelikult olemas. On küll koole, kus tegeletakse loovuse arendamisega, kuid neid on veel vähe. Kui üliõpilane lõpetab oma kooli ja kooli ajal on tal olnud võimalusi oma fantaasiat väljendada, ongi tulemus hea. Kuid kui isiklik ambitsioon hääbub ja fantaasiad kustuvad, on sellest siiralt kahju.

Reet Ausile tundub, et osa kunstnikke on isiklikud kunstnikud ja teised isikuta kunstnikud. Nende viimaste motivatsioon pole isiklik, vaid isetu. Nad lähtuvad maailmast ja avatusest. Ning see on päriselt väärtuslik. Ka loovus väljendub rohkem seal, kus sul ei ole oma egoistlikku kinnisideed. Sa lased sellest lahti. Seda on ka teatris näha. Uks pannakse kinni ja ukse taha jääb su isiklik elu. Loovust on just kunstialadel lihtne märgata, kuid seda on kõikjal. Teistes valdkondades on selle märkamine lihtsalt raskem.

Koostöö

Täna, kus infot on hästi palju, on koostegemine väga vajalik. Praegu tegeleb igaüks vaid oma probleemidega ja  ühistegevus on kõrvale jäänud. Kui teeksime koostööd, oleks ka ehk (isiklikud) probleemid lihtsamini lahendatavad. Ka disaini ja moekunsti poole pealt on kohe võtta hea näide koostöö puudumisest - pole ühtset disainereid ja moekunstnikke ühendavat liitu. Selle asemel on väga mitu spetsialiseerunud liitu, kuna ei olda võimelised koostööd tegema. See on paljuski (õppe)kultuuri küsimus. Samas näiteks Brightoni ülikooli õpilastel on koostöö väga hea. Nende õppesüsteemis valitseb teistega arvestamine, koostöö olulisuse tähtsustamine. Ka soomlastega lihtsam koostööd teha kui eestlastega. Siin mängib rolli ka kultuur ja ajalugu - meie kultuuri taust on šovinistlikum. Kogu aeg peab midagi tõestama. Lisaks tavalisele tõestamisele veel sugudevaheline konflikt. Nii mõnigi välismaalane on küsinud, et miks Eestis läheb vähemalt 15 minutit selleks, et teise osapoole suhtumisest üle saada.

Inimesed saavad olla võrdsed, kui ollakse üle isklikust suhtumisest, egoistlikest tendentsidest ning see vahetegemine ära kaob. Mida rohkem professionaalsust saavutatakse, seda rohkem kaob egoistlik suhtumine ja avanetakse koostööle.

"Ellujääjaid", hakkamasaajaid ning muid loovaid inimesi iseloomustab just see, et nendega on väga hea koostööd teha. Igale inimesele on kättesaadav olla loov. Meil on tihtipeale ettekujutus, et loovus on hipindusele omane või vaid kunstimaailma sobiv. Aga tegelikult loovus ei ole kunstiga seotud kitsa ringkonna pärusmaa. Loovus aitab leida lahendused keerulistes olukordades. See aga omakorda teeb meid elujõuliseks ja jätkusuutlikuks.

Utoopiline idee - redisain

Eestil pole vaja ühtki uut riideeset või kangast sisse tuua. Märksõnaks on siin hoopis redisain. Viimaste ajal toodetud kangad on tihipeale halva kvaliteediga, samas kahe maailmasõja vahelisest ajast on jäänud veel alles väga häid kangaid. Reet on teinud nendest mitmeid uusi tooteid. Uuesti disainimine (redisain) arendab väga hästi loovust. Massdisaini on väga lihtne llua ja teostada. Selleks, et mõni uus riideese valmis saada, pole erilist loovust vaja. Sellega aga raisatakse meeletutes kogustes kangast ega tehta oma tööd keskkonnasäästlikult ja ökonoomselt.

Reet Ausi unistustes võiks Eestis olla oma linatööstus. Võiksime lina kasvatada, et linast riiet saada. Lisaks võiks olla ka nõgestest kanga tootmine. Eestis võiks arendada ja propageerida uusi tehnoloogiaid, katsetada, kuidas asju teha ning siis neid ideid väljapoole pakkuda. „Mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt!“ oleks siinkohal kohane ütlemine. Kasutada kohalikke ressursse ja võtta kasutusele veel sisemisi ressursse. Heaks eeskujuks on nn „loova linna kontseptsioon“. Need on regioonid maailmas, kus loov potentsiaal on kõige suurem. Maailma kogemusest ilmneb, et põhjamaades on loov potentsiaal kõige suurem - seda me võiksime ühe nurgakivina võtta. Me peaksime asuma töötama selliste väärtustega, mis muudavad elu paremaks ja säästavad keskkonda. Ja need on huvitavad ning arendavad ka!

Kui Eesti jätkab allhankemaa positsiooni säilitamist, oleks see ikka masendav. Nii talitledes paljud loovisikud lihtsalt lahkuks Eestimaalt. See on tegelikult juba nii ka toimunud nendib Reet. Kui Eestis pole piisavalt võimalusi, et oma ideid teostada ja areneda, minnaksegi mujale, kus need võimalused on olemas. On tähtis, et ideed saaksid teostatud ja jõuaksid ellu. Praegu on Eestis raske leida õigeid (ökoloogilisi ja ökonoomseid) tootmislahendusi, kuna tootjad pole eriti huvitatud kaasa mõtlema. Kui ei leita õiget lahendust, läheb omakorda hind väga kalliks, sest palju materjali läheb lihtsalt raisku. Tihtipeale on mõtlemine ja toimimine tööstuses vastupidine keskkonnasõbralikkusele.

Samas on positiivne, et nii mõnigi organisatsioon on juba hakanud toetama riiete taaskasutuse ja redisaini mõtet. Nii näiteks on Eesti Politsei vanad vormid prügimäele saatmise asemel Reet Ausi stuudiole andnud ja sealt redisainituna taas kasutusse läinud. Samuti on nad analoogset koostööd teinud kaitseväega.

Inimeste ostuvalmidus redisainitud ja taaskasutusele võetud riietele ei ole Eestis veel eriti arenenud. Mujal Euroopas kasvab redisainitud toodete ostuvalmidus jõuliselt. Keskkonnasäästlik disain on jõudnud ka massitootmisesse.

Reet julgustab inimesi loovust kasutada, sest loovus on omadus, mis aitab leida lahendusi ka esialgu keerulisena näivates olukordades.

Sarnased artiklid