REET AUS: Teistmoodi mood, mis ei olegi teistmoodi

Reet Aus on moekunstnik, kellele ökotemaatika ja materjalide taaskasutus on väga südamelähedased teemad. Reet Aus rääkis Bioneerile keskkonnasõbralikust moest.

Kust tulevad riided? Kes need valmistab ja millistes tingimustes? Kust saadakse kangas nende tegemiseks ja kuidas see toodetud on? Millest kangast tehakse? Kui palju kilomeetreid on maha sõitnud su püksid, et sinuni jõuda? Kas oled kunagi mõelnud, miks riided lagunevad liiga kiiresti? Ja mis on su riiete saatus peale seda, kui oled nad ära visanud.

Palju küsimusi, vähe vastuseid...

ttmood

Viimasel ajal on hakatud inimesi noomima, et ärge tarbige nii palju, see ei ole hea. Olen ise ka kõvasti sel teemal sõna võtnud ja loenguid pidanud. Materjal on hea - viriseda saab kõvasti. Ei oskagi enam positiivselt mõelda ega kirjutada sel teemal. 

Tegelikult, kui rääkida keskkonnasõbralikust moest, siis on sellest saamas viimaste aastate suurim ja silmapaistvaim trend. Siin on kaks selget suunda: orgaanilise kanga kasutamine moetööstuses ja taaskasutusmood.

Vaieldamatult on põnevam ja üllatusterohkem taaskasutusmood. See hõlmab endas  pisikesest ümberdisainimisest täielikult uue kanga valmistamiseni juba olemasolevast materjalist. Põhimõte on see, et algmaterjali, olgu see siis mõni pluus, magamiskott või kardin, tuleb suhtuda kui kangasse. Lihtsalt pisut leidlikkust ja pealehakkamist ning igast kõige võimatumastki esemest võib saada glamuurne õhtukleit. Valmistades nii riideid, võid olla kindel, et tulemus on kordumatu ja isikupärane.  Midagi päris täpselt sellist ei ole kellelgi teisel. Loomulikult on see julgete pärusmaa. Oluline on siinjuures ka see, et riided valmivad kodukohas ja neid ei sõidutata mööda maailma ringi. Vahest on ju ka nii, et mõni ilus ja kallis kostüüm on veidi väikseks jäänud, või oled sellest väsinud. Siis ei ole mõtet seda kohe ära visata. Siit algabki ümberdisainimise tee. Kui ise ei oska, mine mõne moekunstniku juurde. Lihtsate väikeste nippide abil on võimalik vana asi täiesti tundmatult uueks muuta ja jälle on jäänud üks Hiinast kohale sõidutatud rõivaese ostmata. Uskuge mind, vanadest linikutest on võimalik imekaunis pruutkleit teha, sõjaväe magamiskotist saab ülisooja ja shiki jaki, kui vanad teksad tükkideks lõigata ja uuesti kokku, saab vastupidava ja laheda kanga, millest võid õmmelda ükskõik mida. Soovitavalt midagi elegantset. Sest kontrast töötab. Taaskasutusmaterjalidest on kõige ägedamad just glamuursed asjad. Lisaks kõigele, see on kõige ausam viis teha moodi. 

Teine võimalus on orgaaniline kangas. Poelettidele ilmub üha enam nö mahekangast valmistatud riideid. Mida see siis tähendab? Orgaaniline kangas on valmistatud mürkidevabalt kasvatatud toorainest. Tooraineks on alati taastuv loodusvaru. Levinumad materjalid on puuvill, kanep, lina, bambus jne. Kangast ei pleegitata ja värvitakse naturaalsete värvidega, mida loodus omastab. Selline kangatüüp on mitmeti hea. Esiteks on väga inimsõbralik ja allergiavaba (paljud allergiad saavad alguse keemiliselt töödeldud kanga pidevast kokkupuutest kehaga) ning teiseks koormab loodust kordades vähem, kui nö klassikaline kangatööstus. Orgaanilise kanga tootjad erinevad ka selle poolest, et enamasti on neil toormaterjali kasvatus ja kanga valmistamine ühes kohas. Nii jääb ära muidu tavaline protsesside vahepealne materjali sõidutamine ühelt mandrilt teisele. 

Kanga koostise suhtes on eriti tundlikud just väikelapsed. See on ka põhjuseks, miks orgaanilisest kangast lasterõivaid on tunduvalt lihtsam poest leida, kui täiskasvanutele. Kasutan ise oma kollektsioonis orgaanilist kangast ja pean tõesti tunnistama, et vahe tavalise kangaga on märkimisväärne. Samuti on see kangas ka palju vastupidavam ja lihtsam hooldada. Paraku aga hetkel meil orgaanilist kangast poest kangana osta ei ole võimalik. Minagi toon seda mujalt. Eestis on muuseas olnud kõva linatööstus, sellele oleks õige aeg elu sisse puhuda... Minu tagasihoidlik unistus on, et Eesti disainerid disainiksid Eesti tööstusele suurepäraseid tooteid, mida siis Eesti toorainest (või taaskasutusmaterjalist) meie oma vabrikud valmistaksid. Ja me ei sõltuks nii palju enam teistest....

foto: Madis Palm
modell: Eleonora Kampe

Reet Ausi muudest tegemistest loe siit.

Sarnased artiklid