Ida-Virumaal avati täna pidulikult enam kui kümme aastat arenduses olnud Aidu tuulepark, kuhu püstitati 17 tuulikut koguvõimsusega 75 megavatti. Hoolimata pikast arendusperioodist ehitati tuulepark valmis rekordkiirusel - vähem kui aastaga.
- Energeetika
- 14. august 2024
- Fotod: Aidu tuulepargi avamine / Raigo Pajula
Aidu tuulepargi arendaja ja Aidu Wind Parki juhi Oleg Sõnajala sõnul jõuti projektiga tänasesse päeva tänu koostööle nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil. “Ühte murdepunkti on raske välja valida, kuid pikaajaline töö ning Aidu jaoks sobilike paljude väliste mõjurite joondumine kulmineerus ühel hetkel nii, et unistusest on saanud reaalsus,” võttis ta kokku pika arendusperioodi, meenutades, et detailplaneering Aidu endise põlevkivikarjääri alale tuulepargi loomiseks võeti vastu 2011. aastal ning ehitusload väljastas omavalitsus juba 2013. aastal.
Tuulepargi avamisel osalenud kaitseminister Hanno Pevkur tõdes, et julgeolek on meie esimene prioriteet. “Riigi vaates tähendab julgeolek ka seda, et energiajulgeolek oleks tagatud. Minu soov ei ole ettevõtjatega vastanduda, vaid leida tasakaal. Majandus peab mahtuma looduse sisse, aga majandus peab sobituma ka julgeoleku raamidesse.”
Ka tõdes kaitseminister, et vaidlusi on peetud pikka aega ning üheks eesmärgiks, kui ta kaitseministriks sai, oli nende lõpetamine. “Julgeolek peab jääma tagatuks. Keegi meist ei soovi, et Viru- või Võrumaa oleks ohus nii, et me neid kaitsta ei suudaks. Virumaa on julgeoleku vaates tundlik piirkond. Kompromissid on olulised ning loodan, et tuuleparke tuleb veel juurde. Neid on lihtsam rajada sinna, kus julgeoleku seisukohalt on see võimalik."
Kliimaminister Yoko Alender ütles täna Aidus, et Eesti eesmärk on toota aastal 2030 taastuvelektrit sama palju, kui me ise tarbime ning et Aidu tuulepargi valmimine on järjekordne oluline samm selle ambitsioonika eesmärgi saavutamise suunas. „Riigi, ettevõtjate ja kohalike pühendumus taastuvenergia arendamisele annab tulemusi – praeguseks on detailplaneeringute faasis üle 700 MW võimsuses tuulikuid, ja see number on lähitulevikus veelgi suurenemas. Meil on kindlus, et suudame seatud eesmärgi täita. Nii tagame Eesti energiajulgeoleku ja suurendame meie konkurentsivõimet. Nende sammudega liigume kindlalt kestliku tuleviku suunas.“
Tuulepargi erakordselt rahvarohke avamisürituse programmi kuulus ka paneeldiskussioon, kus arendajad, omavalitsused ning riigi esindajad arutasid muuhulgas, kas ja miks peaks tuuleparkide arendamist viima merre, kui maismaal on veel kasutamata ressurssi. Ka vajalik taristu, kõrgepingeliinid ja alajaamad on Ida-Virumaal juba põlevkivienergeetika kuldaegadest olemas ja ootavad uut kasutust.
Aidu tuulepargi õnnistas sisse Ivo Linna, lauldes spetsiaalselt sellel üritusel esimest korda “Palvet”, mida tuntakse sageli rohkem avasõnade “Looja, hoia Maarjamaad…” järgi.
Tänaseks on Aidu tuuleparki investeeritud umbes sada miljonit eurot. Kaevandusalale tuleb lähitulevikus veel vähemalt teine samas suurusjärgus investeering. Sõnajalad planeerivad jätkata ka riigikaitseliste piirangute pärast ootele pandud Vaivara tuulepargi arendusega, mis võib realiseerudes olla Aidu tuulepargist 2-3 korda võimsamgi.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta