Reval Folk on 17. novembril startinud kontsertide seeria, mille eesmärgiks on pakkuda asises Tallinnas elavaile inimestele meelde oma põlist olemust ja sidet pärimuskultuuriga. Festivali teiseks eesmärgiks on innustada noori õppima pärimusmuusikat professionaalsel tasemel. Tallinnas on seda võimalus teha Muusika – ja Teatriakadeemias.

Vanalinna Muusikamajas alustas Reval Folki ürituste sarja Tuulikki Bartosik oma kavaga „Storied sounds“ Edaspidi hakkab Tallinn Reval Folk raames toimuma igakuine pärimuskontsert. Järgmine kontsert on 15. detsembril kui Vanalinna Muusikamajas astub üles väikekandleid mängiv TRIO Soon/Piho/Lepasson. 19. jaanuaril esineb Eesti/Belgia duo Leana ja Hartwin. 30. märtsil tuleb külla Iirimaalt Dave Murphy.

Bioneer esitas mõned küsimused Reval Folki eestvedajatele Kadri Allikmäele ja Tuulikki Bartosikile:

Miks just Reval folk? Reval kõlab iseenesest natukene saksapäraselt, folk iseenesest peaks olema nagu rohkem maavillane üritus?

Kadri:

Reval on tõesti Tallinna üks vanadest nimedest. Ja saksapärane. Selline nimevalik tundus hetkel sobivaim, aga sisu on meil vaja sellele kõigele veel üheskoos luua.
Minu soov seda kontserdisarja luues on jõuda selleni, et meie kõigi sees on olemas ürgne ja põline säde. Tallinna inimesena näen, et väga paljud inimesed ei ole selle sädemega siin elades enam kontaktis. Ilmselt ma isegi pole enam. Aga ma soovin olla, küsides küsimusi, saades kogemusi millestki ehedast, jagades seda võimalust ka teistele. Usun, et ehedust ja lihtsust on võimalik leida igalt poolt meie ümber. Pärimusmuusikat või sellest inspireeritud autoriloomingut kuulates on võimalik sellega uuesti side luua: tunda end iseenda, teiste inimeste ning loodusega kontaktisolevana ja tunda elust rõõmu!

Tuulikki:

Folk on rahvusvaheline sõna, mis on tänapäeva Eestis saanud igapäevaselt käibelolevaks kirjeldamaks rahva- ja pärimusmuusikat, tegelikult on selle sõna juured hoopiski 60-ndate ameerika protestilauljate liikumises. Folk tähendab ka näiteks norra, taani ja rootsi keeles rahvast ning sobib hästi kokku kontseptsiooniga vanast Hansalinnast Revalist, erinevate kaupmeeste ja kodanike ning muude tegelaste keedupotist. Revalit ja eriti vanalinna kutsuti ”rahva linnaks”. Tallinn on tänapäeval üks maailma juhtivamaid idufirmade kasvulavasid, seega erinevate ideede ja rahvaste keedupott keskaegses Revalis mulksub endiselt samas kohas, aga uuel sajandil. Ja nüüd mulksub Reval Folk seal potis madalal kuumusel kaasa.

Kadri:

Pärimusmuusika või sellest inspireeritud autorilooming (mille osad eesti artistid on viinud ka maailmatasemele) sobib minu arust kuulamiseks kõigile, ka neile, kel on seljas ülikond või kostüüm või kes sõidavad uhke autoga. Oluline on ehk pigem küsida, kas meie enda elu tänapäevaste elementide kõrval on ka midagi tõeliselt päris ja kui, siis mis see on? Võime mobiiltelefonidega rabast teha fb-live ülekannet ja samal ajal osata nt kontakti võtta maaga ning suhelda loodushaldjatega. Aga kas me teeme seda? Milliseid unelaule laulame oma lastele? Kas asise koosoleku pidamine firmas välistab sõpradega lõkke ääres parmupilli mängimise või regilaulu laulmise pidulikul hetkel? Kas oskame enam kuulata kogu selle müra kõrval vaikust või merekohinat?  Ja palju muid küsimusi..Soovin, et inimesed näeksid, et neil on täielik võime oma ellu luua kõike, mis on päris ning ka tavalise kodanikuna aktiivselt panustada sellesse, et meie oma kultuur õitseks ja kasvaks.

Tuulikki:

Pärimuse mõiste on seotud rahvapärase kultuuri mõistega ja pärimuse sünonüümiks peetakse traditsiooni. Need mõlemad mõisted on seotud kultuuri erinevate vormide põlvest põlve edasi kandumisega. Traditsiooni mõistet võib pidada laiemaks kui pärimuse mõistet, sest nii eesti kui näiteks ka soome keeles seostub pärimus eelkõige vaimse kultuuriga. Pärimus on vaimse kultuuri üks vormidest, mis sisaldab ka kollektiivset loomingut, mõttemaailma, arvamusi ja kõigest sellest johtuvat inimese tegutsemist. See sisaldab endas teatud väärtusi, mis on loodud eelnevate põlvede poolt ja mis ühendavad tänapäeva minevikuga, ühendavad rahvast tema maaga. Otsime eestlastena pärandkultuuris midagi meie põlisrahvale ainuomast, millestki millest saaks kinni hakata tänapäeva muutuvas ühiskonnas oma identiteedi leidmisel ja selle säilitamisel.


 

Reval Folk keedab pärimuskultuuri tänapäeva katlas

Kes on Reval Folki peamiseks sihtgrupiks? On need kontserdid vaid põlistele linnakodanikele, või võib mõni julgem maaelanik ka kampa tulla?


Kadri:

Reval Folgi mõte on sotsiaalse sidususe suurendamine. Minu jaoks on hästi oluline, et kontserdile tuleksid erinevate põlvkondade esindajad, et lapsed näeksid uuesti vanemaid inimesi (muidu viibivad nad ju meie tänapäeva ühiskonnas enamiku oma päevast lastele mõeldud asutuses), et vanemad inimesed näeksid uuesti nooremaid inimesi ja tööinimesed saaksid üldse näha teisi inimesi, kui oma töökaaslased. Vahet pole, kas tegemist on maa- või linnainimestega, oluline on idee, et annaksime ruumi võimalusele luua uuesti sotsiaalselt terveid kooslusi, kasvõi korra kuus, nagu meie seda proovime teha. Ja sotsiaalselt on terved mitmekesised kooslused. Arvan et sotsiaalselt terve on ka maa ja linna vastandumise vältimine.

Tuulikki:

Eestlased identifitseerivad ennast rahvana alles 19.  saj rahvusliku liikumise ajast alates. Eestlased nimetasid ennast tol ajal eelkõige maarahvaks ja nii see ka praktikas oli, sest linnades elas alla 10% rahvastikust. Kuna ma ei ole püsivalt mitte kunagi maal elanud, minu ema ja isapoolsed sugulased on juba üle 100 aasta olnud liikuvad, reisinud paigast paika ja osanud mitmeid keeli, pärinedes just sellest eesti maarahvast, siis tunnen ma juba oma isiklikku ajalugu jälgides, et lokaalset ja globaalset saab ühendada.
Reval Folk on algatus uurimaks kuidas seda teha, milline on pärimuskultuuri positsioon Eesti pealinnas, kas see on inimestele oluline igapäevaelu osa ja kui siis millisel moel? Igal ühel meist on oma pärimus ja seda on huvitav ise uurida, teistega jagada ning tulevastele põlvedele edasi anda. Iga inimene koos oma pärimusega on väärtus omaette. Iga inimene on unikaalne eksemplar. Inimesteta pole riiki ega ka rahvapärimust.

Kadri:

Väga oluline on noorte kaasamine. Loodame, et meie kontserdid inspireerivad noori õppima pärimusmuusikat ning uurima omaenda pärimust. Selleks on olemas head võimalused siin samas Tallinnas tänavu 10. sünnipäeva tähistanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pärimusmuusika erialal. Samuti on oluline, et kontsertidele jõuaksid ka eakad, kes on muidu sotsiaalselt isoleeritumas seisuses. Meie soovime kaasata kõiki, kes selleks vajadust tunnevad!

Kõige olulisem on tulla kokku. Kontserte toimub küll. Aga saada kokku, olla koos, aidata muusikal sulatada inimestevahelised barjäärid, sulatada teadlikult oma südamed, see on harukordne.

 

Pärimusmuusika esitamise juurde käib ka tants. Mis juhtub kui inimesed hakkavad tantsusamme seadma aga seda võib-olla päris hästi ei oska, kas kohapeal keegi ka natukene  õpetab?

Kadri:

Vanalinna Muusikamaja põrand ei sobi kahjuks tantsimiseks, sest põrand vajub tantsides keldrisse. Seega peame tantsuhuviga inimesed suunama Tallinna Tantsuklubisse, mis toimub üle nädala, Hopneri majas. Lähem info siin.

Tulevikus on kindlasti ka meil tantsuplaanid aga seni võtame ühe sammu korraga ja teeme koostööd Tantsuklubiga, suunates huvilised nende juurde.

 

Esialgu on plaanis vaid neli kontserti? Kas edasistes mõtetes liigub tulipunkt ka nooremate ja mitte veel nii professionaalsete muusikute kaasamine?

Kadri:

Professionaalne ehk kutseline muusik on see, kes ennast selle tööga elatab. Meie programmis on nii kutselised kui ka õppivad muusikud. Kontsertide sissejuhatavad esinejad on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pärimusmuusika eriala tudengid ja õppejõud.

17.11 Tuulikki Bartosiki kontserdi juhatab sisse EMTA pärimusmuusika eriala koordinaator Katariin Raska (parmupill)
15.12 TRIO Soon/Piho/Lepassoni kontserdi juhatab sisse Hanna Kata Norma (pärimusmuusika, laulu suund)
19.01  Leana ja Hartwini kontserdi juhatab sisse Maimu Jõgeda (akordion)
30.03 Dave Murphy kontserdi juhatab sisse Eva Väljaots (kandled)

Meile on hästi oluline koostöö Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga, kelle tudengitele soovime pakkuda esinemiskogemust ja lavavõimalusi õpitu rakendamiseks.

 Trio “Piho-Soon-Lepasson” 15. detsembril 2017  15.12 kell 19:00 Vanalinna Muusikamajas (Uus 16c, Tallinn)
Trio “Piho-Soon-Lepasson” 15. detsembril 2017 15.12 kell 19:00 Vanalinna Muusikamajas (Uus 16c, Tallinn)

Kas Reval Folk võiks laieneda ka muudesse valdkondadesse? Pärimuskultuur pole pelgalt ainult muusika, sellega kaasneb ka ju näiteks käsitöö või kokkamine?

Tuulikki:

See on väga hea mõte ja oleme juba mitmeid ideid hauduma pannud. Kaks aastat tagasi alustasin Eesti Laste Etno rahvamuusikalaagri korraldamisega Võrumaal Rõuges. Sain laagri algatamiseks impulsi oma lastelt ja nende sõpradelt ning tookord tegin koostööd August Pulsti õpistu ja Viljandi Pärimusmuusika Festivaliga. Laager osutus juba esimese toimumiskorra järel väga populaarseks, tegelesime nii käsitöö, tantsu, muusika, kunsti kui ka spordiga, andsime mitu kontserti. Laagris osalesid lapsed üle Eesti, osad olid kohal koos vanematega, kellele olid päevakavas samuti ette nähtud omad tegevused. Nüüdsest jätkame samasisulise suvelaagri korraldamist Reval Folgi alt uute koostööpartneritega ja anname ühtlasi lastele aastaringse võimaluse osaleda Reval Folgi kontsertidel, õpitubades ja koosmänguõhtutel. Läbi selle tegevuse toetame lapsevanemaid nende igapäevaelus, paneme omalt poolt õla alla et lastel ikka musitseerimise ja koostegemise vaimustus säiliks. Vanemad on alati teretulnud meie üritustele koos lastega, nii anname edasi oma pärimust põlvest põlve ja jagame kogemusi ning oleme üksteisele toeks positiivse elukeskkonna loomisele ja säilitamisele.

Kadri:

Momendil keskendume eelkõige kontserdisarja jätkusuutlikuks muutmisega. Nagu Tuulikki mainis, on meil plaanis korraldada oma lastelaager. Üheks unistuseks on ka loenguõhtud kaminavalgel koos mõnusate mõtisklustega huvitavatelt inimestelt. Aga nagu juba öeldud: teeme ühe sammu korraga.

 

Mis võiks meelitada laisavõitu tallinlast ära astuma arvuti tagant ja tulema üheks õhtuks Vanalinna Muusikamajja?

Tuulikki & Kadri:

Avatud õhkkond, mõnus seltskond, heal tasemel nauditav muusika, võimalus kohtuda uute inimestega, jagada kogemusi, muresid ja rõõme, suhelda üksteisega päriselus ja kasutada nutiseadmeid mõnusa hetke jäädvustamiseks mitte inimestega suhtlemiseks või jätta nuhvlid ja tahvlid lausa koju, olemasoleva pillimänguoskuse üheskoos harrastamine või inspiratsiooni saamine uuteks muusikalisteks väljakutseteks uutel pillidel, hea toit ja jook kohvikust, praksuv kamin muusikale taustaks, tunne, et sa ei ole suurlinnas üksi ja saad oma mõtteid jagada, tunne, et koos on hea olla ja koju minnes valdab rahulolu ning võib hea energiaga rahulikku unne suikuda.

 

Kas Reval Folgil on plaanis minna ka rändama? Vanalinna muusikamaja on tore koht, aga vahelduseks  nagu Mustamäele või suisa Kosmosesse, poleks paha idee?

Tuulikki & Kadri:

Loomulikult, nagu juba ennist mainisime, siis meil ideede puudust pole. Hetkel keskendume kontsertidele ja seejärel suvisele laagrile ning seejärel teostame vaikselt muid ideid käsikäes nendega, mis juba töös on. Tahame anda inimestele võimaluse oma elukeskkonna kujundamisele, seega võtame rõõmuga vastu ka ettepanekuid ja soove ning pakume siinkohal eneseteostusvõimalusi eriprojektide produtsendile, selline on meie tiimist veel puudu. Meie sooviks on linnaruumi pärimusmuusikaga rikastada ja kuna Tallinn koos oma eeslinnadega on suur, siis võimalusi selleks on piiramatult. Teeme kindlasti koostööd ka teiste linnadega, aga hetkel anname aega atra seada ja keskendume algavale kontserdisarjale ning hooajale.


 

 Leana ja Hartwin Eesti/Belgia 19. jaanuaril. 2018 kell 19:00 Vanalinna Muusikamajas (Uus 16c, Tallinn)
Leana ja Hartwin Eesti/Belgia 19. jaanuaril. 2018 kell 19:00 Vanalinna Muusikamajas (Uus 16c, Tallinn)

Kelle idee see Reval Folk oli? Kuidas see idee praeguseks plaaniks arenes?

Kadri:

Meie mõlema idee! Käisin 2017 aasta suvel Viljandi Pärimusmuusika Festivalil vabatahtlikuks ja sattusin Rohelise lava managerina Tuulikkit tema juhitud Eesti Laste Etno laagri osalejate kontserdil abistama. Mulle meeldis nende laste vahetu esinemine, juhendajate avatud ja positiivne suhtumine ning terviklik kontserdilahendus. Uurisin hiljem Tuulikkilt kuidas talle selle laagri idee tuli ja kuidas töö laagris kulges. Jagasin talle mõtet, et ka Tallinnas võiks olla pärimuskontsertide sari ning Tuulikki sai sellest kohe innustust. Mõne päeva pärast oli meil ühise ajurünnakuna kontserdisarja nimi olemas ja nädala pärast projektitaotlus kirjutatud. MTÜ Reval Folk lõime pärast seda, kui esimesed ideed olid teostunud - peale 1,5 kuud väldanud pikki koostöötunde interneti vahendusel. Tuulikkil oli mõte kaasata Eesti Muusika ja Teatriakadeemia ja EMTA pärimusmuusika eriala, mida ma näen siiani väga suure väärtusena. Nii tudengite, arvestatava muusikaülikooli kui ka Reval Folgi jaoks.

Kõige rohkem imetlen aga seda, et praeguseks on meie tiimiga liitunud juba 30 vabatahtlikku erinevatelt elualadelt, kes pole üldse EMTA-ga seotudki. Inimestel on nälg millegi eheda järele ja saame koos seda hakata siia linna looma!

Tuulikki:

Ma olen tuntud suurte projektide algatajana: olen koos Krista Sildojaga algatanud tänaseks väga populaarse rahvusvahelise rahvamuusikalaagri Eesti Etno, pannud käima Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias pärimusmuusika eriala, loonud Viljandi Kultuuriakadeemia ja EMTA pärimusmuusika tudengeid ühendava ainulaadse rahvapillidest koosneva Estonian Folk Orchestra ning plaadistanud selle orkestriga ABBA vanas kodustuudios, loonud Eesti Laste Etno laagri, andnud välja mitu plaati oma muusikaga ja hetkel keskendun rahvusvahelisele muusikukarjäärile. Kohates Kadrit Viljandis ja tutvudes tema mõttekäikude ning ideega, sain aru, et selline koostöö on loomulik jätk minu tööle ja haruldane võimalus ühendada kellegagi jõud, et koos korda saata inimestele rõõmu pakkuvaid projekte. Mul on selle kohtumise üle ääretult hea meel ning tunnen, et üheskoos tegemise võlu ning jõud annavad tiivad. Minu jaoks on oluline panustada koostöösse oma tugevate pooltega, aga julgeda näidata ka oma nõrgemaid pooli, teades et vastaspool neid mitte ei kritiseeri, vaid aitab tugevamaks vormida. Sellisena tunnen Reval Folgi tiimi koostööd.
 

Kas Reval Folkil on plaanis ka mingi tegevus keskkonna vallas, näiteks mõni põnev taaskasutusidee?

Kadri:

Hetkel tegeleme kultuuri komposteerumisprotsessiga, et saaksid kujuneda üldse uued mustrid. Tallinnas on mitmeid pärimuskultuuriga tegelevaid organisatsioone, kuid vahest on tunne, et nad peavad avaliku tähelepanu nimel koos suurte institutsioonide ja brändidega konkureerima. Kuidas on üldse nii juhtunud, et pärimuskultuur, mis võiks olla meie igapäevase elu osa, on jõudnud nö "turule", kus ta peab konkureerima inimeste tähelepanu eest?

Ma ei saa nõustuda selle protsessiga, vaid soovin panustada, et meie kultuur taastärkaks sellest kultuuri kompostihunnikust, milleks Tallinn on saanud. Ka sotsiaalses mõttes: vanainimesed elavad eraldi, lapsed paigutatakse institutsioonidesse, täiskasvanutel on oma elu. See pole jätkusuutlik. Taaskasutan vana ideed, et terviklik on kogukond, kus on mitmeid generatsioone. Hästi kasvavad taimed permakultuursel peenral, kus erinevad taimed saavad teineteist toetada. Aga kui taimed hakkavad konkureerima, siis peab keegi hävinema. Soovin, et ei hävineks põhiline - kultuur, mis seob meid kõiki kokku ja seob meid kokku keeleüleselt (viimane kujund pärineb Jaak Johansonilt).

Tuulikki:

Olen igati nõus Kadriga jätkusuutlikuse teema suhtes, seda liini viljelen ka ise oma peres, sest inimene võib olla üksi tugev, aga koos olemises ja tegemises peitub palju suurem jõud. Olen tänu oma Võrumaa juurtele juba lapsest peale näinud ja tundnud kui oluline on perekonna ja sugulaste toetus, koostöö. Ûksteise toetamine ja tunnustamine on minu meelest üks olulisemaid asju maailmas. Tähtis on ka tekitada positiivne elukeskkond nii kodus, koolis, tööl, igal pool meie ümber. Arvan, et tuleb väärtustada indiviidi, inimest ennast, leida aega oma mõtete mõtlemiseks ja teiste mõtete kuulamiseks. Ka lehed ega muud aiajäänused ei komposteeru kui neil selleks sobivat keskkonda pole. Seega võin öelda, et tekitame kultuuri komposteerumiseks head keskkonda, otsime lihavaid vihmausse ning sobivamõjulisi baktereid. Ja nagu mainitud, on kõik uued lennukad ideed teretulnud. Toetame taaskasutust selle erineval moel ning panustame hea meelega selleteemalistesse projektidesse kui tekivad sobivad ideed ja koostööpartnerid.

Miks me seda kõike teeme? Et elu oleks elamist väärt, et üheskoos tekkinud mõtted leiaksid orgaanilise vormi, et suudaksime nautida ja hinnata seda ja neid, mis ja kes on meie ümber ja ärgata igal hommikul hea tujuga uude päeva ja olla avatud uutele võimalustele.

 Dave Murphy iirimaalt 30.märtsil 2018 kell 19:00 Vanalinna Muusikamajas (Uus 16c, Tallinn)
Dave Murphy iirimaalt 30.märtsil 2018 kell 19:00 Vanalinna Muusikamajas (Uus 16c, Tallinn)
Jaga: