28. septembril läbis Riigikogus esimese lugemise jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega soovitakse Eesti õigusesse üle võtta EL direktiiv  2008/98/EÜ (nn uus jäätmedirektiiv).

Muutused jäätmekäitlushierarhias

Üheks suuremaks põhimõtteliseks muudatuseks on jäätmekäitlushierarhia muutumine ning selle seaduses sätestamine.

Jäätmehierarhiast tuleb juhinduda haldusorganil jäätmetekke vältimise ja jäätmehoolduse meetmete väljatöötamisel ning rakendamisel.

Varasemas jäätmedirektiivis leidunud kolmeastmeline hierarhia (vältimine–taaskasutamine–kõrvaldamine) on uues jäätmedirektiivis asendatud viieastmelise hierarhiaga (vältimine–korduskasutuseks ettevalmistamine–ringlusse võtmine–muu taaskasutamine–kõrvaldamine).

Hierarhia kohaselt tuleb esmajärjekorras jäätmeteket vältida ja kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik ette valmistada korduskasutuseks, siis ringlusse võtta ja muul viisil taaskasutada, et ladestada prügilasse võimalikult vähe jäätmeid.

Jäätmeseaduse kohaldamisala

Muutub jäätmeseaduse reguleerimisala, kuna jäätmedirektiivi kohaldamisalasse ei kuulu maa (in situ), sh välja kaevamata saastunud pinnas ja hooned, mis on püsivalt maaga ühendatud; maapõues säilitamise eesmärgil kogutud ja transporditud ning maapõues säilitatav süsinikdioksiid; loomade väljaheited, põhk ja muud loodusomased mitteohtlikud põllumajandustootmisest või metsandusest pärinevad materjalid, mida kasutatakse põllumajanduses, metsanduses või biomassist energia tootmiseks menetluste või meetoditega, mis ei kahjusta keskkonda ega ohusta inimese tervist.

Direktiivi järgi määratakse piir jäätmete ja toote vahel, reguleeritakse, millal asi lakkab kuulumast jäätmete hulka (ning jäätmetest saab aine või materjal, ingl k end of waste status).

Vastavalt direktiivile ei ole jäätmed enam jäätmed, kui neist on taaskasutamistoimingu tulemusena saadud asi, mis vastab kindlatele kriteeriumitele, mis on direktiivis määratletud üldiselt.

Direktiivi kohaselt tuleb ehitus- ja lammutusjäätmetele, teatavatele tuha ja räbu, vanametalli, täitematerjalide, rehvide, tekstiili, komposti ning paberi- ja klaasijäätmetele välja töötada täpsustavad kriteeriumid, millal need lakkavad olemast jäätmed.

Jäätmed, mis on lakanud olemast jäätmed, tuleb arvesse võtta kui ringlusse ja taaskasutusse võetud jäätmed, kui ringlussevõtu ja taaskasutamise nõuded on täidetud. Täpsustavad kriteeriumid võimaldavad nõuete täitmist hinnata ning aitavad tagada, et ringlusse võetud materjalid ei kahjusta keskkonda.

Edasimüüja tegevuse regulatsioon

Direktiiv sätestab edasimüüja ja vahendaja mõisted. Jäätmeseaduse eelnõu järgi on edasimüüja iga ettevõtja, kes tegutseb oma nimel jäätmeid ostes ja müües, kaasa arvatud need vahendajad, kes jäätmeid füüsiliselt ei valda.

Vahendaja on ettevõtja, kes korraldab teiste nimel jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist. Vahendajad on ka ettevõtjad, kes jäätmeid füüsiliselt ei valda.

Eelnõu kohaselt reguleeritakse jäätmete edasimüüja tegevust – ka edasimüüjale laieneb erinevalt varasemast kohustus end Keskkonnaametis registreerida.

Registreeritud jäätmete edasimüüja on kohustatud pidama tekkivate ja käideldavate jäätmete arvestust, kuid jäätmearuande esitamisest Keskkonnaametile on edasimüüja vabastatud.

Jäätmetekke vältimise põhimõte ja programm

Jäätmeseaduse eelnõu kehtestab direktiivis sätestatud jäätmetekke vältimise põhimõtte - asja jäätmeteks muutumisele eelnevate meetmete rakendamine, mis on suunatud tekkivate jäätmete koguse ja jäätmete keskkonna- ning terviseohtlikkuse vähendamisele.

Põhimõtte väljenduseks on jäätmete vältimise programm, millega kehtestatavad meetmed peaksid olema suunatud majanduskasvu ja jäätmetekke vahelise otsese seose ning sellega kaasneva keskkonnamõju kõrvaldamisele.

Programm koostatakse ainult riikliku jäätmekava raames (mitte aga kohalike omavalitsuste üksuste raames). Jäätmetekke vältimise programmi koostamise kohustus sunnib koostajaid kavandama ja välja töötama jäätmehierarhias kõige prioriteetsemal positsioonil asetsevaid jäätmetekke vältimise meetmeid, mis eelnõu seletuskirja kohaselt tugevdab senist jäätmepoliitikat.

Vaadake ka muudatuste eelnõud ja seletuskirja Riigikogu kodulehelt.

Vaadake jäätmedirektiivist lähemalt Euroopa Komisjoni kodulehelt (inglise keeles).

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta