2010. aastal koristas RMK riigimetsast kokku 137 tonni prügi, mis on 40 protsenti vähem kui aasta varem. Metsade prügistamine on piirkonniti endiselt probleemne, samuti tuleb metsast jätkuvalt koristada ohtlikke jäätmeid.

RMK metsakasvatuse peaspetsialist Toomas Vääti sõnul oli mullu enim prügi Harjumaal, Ida-Virumaal ja Tartumaal ning seda just suurte linnade ümbruse riigimetsades. “Tänu ennetustööle ja teavitus-koristuskampaaniatele nagu “Mets puhtaks” ja “Teeme ära” on olukord järjest paranenud. Näiteks, viie aasta taguse ajaga võrreldes on metsade prügireostuse maht vähenenud 75% ja sellest tulenevalt on olnud võimalik koristuskulu vähendada 60%. Samas on teatud piirkondades metsade prügistamine endiselt terav probleem,” tõdes Toomas Väät.

RMK koristas mullu prügi 22 hektarilt, mis on võrreldav 21 jalgpalliväljaku suuruse alaga. Lisaks tavaprügile koristati kokku ka ligi 9 tonni ohtlikke jäätmeid, millest valdava osa moodustasid metsa alla veetud katuste lammutustest tekkivad eterniidi- jäätmed. “Oli ka tõeliselt ohtlikke jäätmeid, näiteks Tartumaalt leiti sajakilone vaat toksilise kemikaaliga. Harjumaalt, Pakri poolsaarelt avastati 140 kg elavhõbedaga reostunud pinnast ja 1 kg elavhõbedajääke, mis likvideeriti erispetsialistide abiga,” selgitas Väät.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb metsa ja puidu müügiga ning korraldab ulukihoolet. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta