Arenenud tööstusriike koondava rahvusvahelise majandusorganisatsiooni OECD keskkonnatulemuslikkuse raporti järgi on Eesti ülejäänud liikmesriikide hulgast üks kõige intensiivsema metsamajandusega riike (OECD: Eestist intensiivsemalt raiub oma metsi vaid üks arenenud tööstusriik, Postimees, 1. märts 2017).

«Kuigi me ei hakanud sel teemal häirekella laskma, tõime selle siiski välja kui olulise küsimuse. Eesti on väga lähedal juurdekasvu mahule ning kui andmed peaksid olema vigased, võite te riskida oma ressursside ammendumisega,» ütles üks raporti autoritest, Eugene Mazur.

18. jaanuaril toimunud Riigikogu keskkonnakomisjoni istungil toonitas Tartu Ülikooli metsaökoloogia vanemteadur Asko Lõhmus aga just seda, et Eesti raiemahtude arvutamise metoodikas on arvestatavaid probleeme (näiteks välitöödel kändude leidmise keerukus (alla 8 cm kände ei mõõdeta) või ka tõsiasi, et ortofotode analüüsis ei suudeta eristada alla 0,5 hektari suuruseid lanke) ning praegu teadaolevad andmed ei pruugi olla täpsed. Sellegipoolest pole riik teinud vähimatki katset olukorras selgust saada.

Kasvav raiesurve
Vastupidi, kuna SMI juurdekasvu arvutamise metoodikas viidi eelmisel aastal läbi muudatusi, saadi aastaseks juurdekasvuks seninägematult kõrge number – 15 miljonit tihumeetrit (Allan Sims: mis on metsa juurdekasv ja kuidas keskkonnaagentuur seda mõõdab, Postimees, 20. detsember 2016).

Uus number õigustab Keskkonnaministeeriumi hinnangul aga veelgi intensiivsemat metsade raiumist. Kuigi OECD raport soovitab Eestil järgmiste sammudena kestlikku metsamajandamist soodustada, vähendades sealjuures metsakasutuse intensiivsust, on riik võtnud risti vastupidise suuna.

Nimelt kasvab Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu koostatud prognooside alusel toormevajadus juba 2018. aastaks kolme-nelja miljoni tihumeetri võrra (Puidukasutuse prognoos aastani 2018) ning käesoleva aasta jooksul on tulnud üha uusi uudiseid puidutööstuse laienemisest.

Soomlaste puidukontsern Metsä kavatseb Pärnusse uue vineerivabriku rajada (Metsä Woodi vineeritehas tuleb Pärnusse, ehitusluba on olemas, ERR, 26. jaanuar 2017), Eesti metsatöösturid tahavad Tartu lähedale hiiglasliku (kuni kolme miljoni tihumeetrise tootmisvõimsusega) puidurafineerimistehase ehitada (Tulekul miljardiinvesteering, Äripäev, 10. jaanuar 2017) ning Riigikogus võetakse peatselt vastu elektrituruseaduse muudatused, mis võimaldavad Auvere elektrijaamas põletada kuni 3,4 miljonit tihumeetrit puitu aastas. Selle asemel, et hakata liiga intensiivseks paisunud raiemajandust tasapisi kokku tõmbama, plaanib riik seda veelgi paisutada.

Riigimetsa majandajate eksimused

Samal ajal, kui Eesti metsamajandus on sattunud rahvusvahelise kriitika alla, on riigimetsa majandamise keskus (RMK) järjepanu mitmesuguste eksimustega maha saanud. Kui käesoleva aasta alguses imbus meediasse info selle kohta, kuidas Riigimetsa majandamise keskus hävitas Saaremaal Leisi vallas raietööde käigus haruldasel jugapuude kasvualal sadakond looduskaitse all olevat puud (RMK hävitas looduskaitse all olevaid puid, prokuratuur alustas kriminaalmenetlust, Postimees, 9. jaanuar), leidis RMK juht Aigar Kallas, et tegemist on inimliku eksimusega.

Kuu aega hiljem tuli tänu vabatahtliku metsavahi Argo Vilbergi tähelepanelikkuse tõttu välja järjekordne eksimus, kui Valga- ja Võrumaa piiril Antsla lähistel asuvas Karula rahvuspargis tehti sihtkaitsevööndis raadamist kuni nelja meetri laiusel alal ehk 0,3 hektari ulatuses olemasoleva tee rekonstrueerimiseks. Kuna projekti joonised ei vastanud seletuskirjale, siis langetas RMK puid hoogsalt ka range kaitse alusel alal, kus seda tegelikult teha poleks tohtinud, ning keskkonnainspektsioon alustas sellise isetegevuse peale menetlust (Karula rahvuspargis tehti jõhkrat raiet, laastud lendasid ka alal, kus raiuda poleks tohtinud, Delfi, 8. veebruar 2017). RMK raiub aga ikka veel, et nemad pole millegagi eksinud. Mingit lõplikku tõde pole selgunud veel kummagi loo kohta.

Kodanikke pole kaasatud

Vabariigi aastapäeval vihastas RMK välja Tallinna külje all elavad viimsilased, raiudes ilma igasuguse kohalikke teavitava tegevuseta paljaks ligi viiskümmend hektarit ümberkaudset metsa ning pöörates segi ümberkaudsete jalutus- ja jooksurajad. Endiselt on segane seegi, kas kohalikke oleks pidanud teavitama RMK või Viimsi vallavalitsus – RMK ütleb, et vallavalitsusega on asi kooskõlastatud, vald jälle vaidleb, et neil polnudki mingit võimalust vastu rääkida. Asja selgitamiseks on RMK esindajad kohalike külavanematega kohtumise kokku leppinud. EMA teeb kohalike viimsilastega koostööd, et juhendada neid selles osas, kuidas oma kodumetsa paremini kaitsta, sest Viimsi ümber laiub veel tuhandeid hektareid raieküpset metsa.

Praegu on käsil RMK läbirääkimised ka Kolga aleviku rahvaga – omaaegne Lahemaa rahvuspargi osa on nüüdses mõistes raieküps mets ning lähiaastate jooksul tahavad riigimetsa majandajad seal kandid üle neljakümne protsendi metsadest maha raiuda. Kodanikel õnnestus raied selleks talveks seisma panna, aga see on vaid ajutine võit. Meelepäraste, maja kõrval asuvate puude päästmiseks lubab RMK neile lindid ümber siduda.

Vastuseis kasvab

Lisaks keskkonnakaitsjatele, kodanikele, üksikutele metsatöösturitele (Metsameeste mure: seadus lubab Eesti lagedaks raiuda, Äripäev, 5. aprillil 2016) ja mitmetele juhtivatele teadlastele (kelle hulka kuuluvad Aleksei Turovski (Aleksei Turovski: Mets ei ole vaid raha teenimise allikas!, Pealinn, 15. detsember 2016),

Tartu Ülikooli teadurid Asko Lõhmus ja Kaie Kriiska (Tartu teadlased: keskkonnaministeerium varjab mittesäästlikku metsaraiet, Postimees, 14. detsember 2016), Maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur Raul Rosenvald (Raul Rosenvald: silmakirjalikkusest puidupõletamise ja metsaraie poliitikas, Postimees, 19. veebruar 2016), Maaülikooli emeriitprofessor Toomas Frey (Olukord metsanduses tekitab kõhedustunde Maaleht, 3. veebruar 2017), loodusteaduste populariseerija ja zooloog Fred Jüssi (Fred Jüssi: meie metsadest on kadunud elurikkus, mis neis kunagi oli, Alkeemia, 19. veebruar 2017) jmt) võtsid praeguse metsanduspoliitika vastu sõna ka turismiettevõtjad, kes andsid jaanuari lõpus Riigikogule ja Keskkonnaministeeriumile üle ühispöördumise.

„Üha suurenev metsade raiumine on vastuolus Eesti poolt rahvusvaheliselt kujundatud kuvandiga puutumatust loodusest ja kaitstud metsadest. Teoreetiliselt on metsadest kaitse all 26%, tegelikkuses aga toimuvad rahvusparkides igapäevased raietööd. Selline vastuolu on negatiivse mõjuga Eesti turismiettevõtetele ning kaudselt kogu Eesti majandusele ja mainele,“ seisab enam kui kolmekümne erineva turismiettevõtte ja -organisatsiooni poolt allkirjastatud pöördumises.

Lisaks turismiettevõtjatele esitasid veidi enne vabariigi aastapäeva metsaseaduse muudatuse vastu avaliku pöördumise ka Eesti metsaühistute konsulendid. „Keskkonnaministeerium ei oska kaasata huvigruppe ega kogukondi õigusloomesse ega probleemide arutellu. Kaasamine seisneb kõige enam formaalses ärakuulamises, diskussiooni pigem välditakse või püütakse piirduda pealiskaudse käsitlusega ja lõpptulemus on juba ennem ette ära määratud.

Otsustajad jäävad protsessis varjule ja nendega tavapäraselt arutelu käigus kohtuda ei õnnestu.“ selgitavad konsulendid ühispöördumises. Samuti mainivad nad äriringkondade suurt mõju. „Keskkonnaministeeriumis ja Eesti Erametsaliidus on märgatav äriringkondade mõju ja seda kahjuks ka negatiivses mõttes, st. lõpptulemusena ei arvestata väikemetsaomanike huvidega.“

Metsakonsulendid leiavad, et erametsaliidu erinevate liikmete survel on sündinud eelpool nimetatud keskkonnaministri määrus, kus konsulentide vaba nõustamise teostamise võimalus on ära kaotatud: „2016. aastani on metsandusvaldkonna konsulendid andnud erametsaomanikele sõltumatut metsanduslikku nõustamist. Nõustamise tulemusena said erametsaomanikud erinevad tegevusvariandid, mis olid seotud just neid puudutava metsakinnistuga.

Sealhulgas andis metsandusvaldkonna konsulent metsaomaniku soovi korral esialgse rahalise väärtuse omaniku maal kasvavale puidukogusele, juhuks kui omanik soovis seda müüa. Erametsakeskuse pikaajalise teavitustegevuse ja erapooletute metsandusvaldkonna konsulentide nõustamise tulemusena tekkis puidu kokkuostjale võrdväärne partner erametsaomaniku näol, kes teadis oma metsa väärtust (sh. ka rahalist) ja [kellel] oli võimalik vastu seista (16.01.2017 Postimehe artiklis ka Nils Niitra poolt kirjeldatud) metsa kokkuostukombinaatide survele. On selge, et selliselt vähenes metsa kokkuostukombinaatide kasumimarginaal ja suurenes omanike tulu, saades õiglast turuhinda.“

Eesti Metsa Aabiks liikumine toetab erilise Keretü looduse säilimist

Keretül elutseb üle neljakümne kaitsealuse liigi (sh merikotkas, must-toonekurg, metsis, kanakull jt), seal asub Kagu-Eesti suurim kauni kuldkinga kasvukoht, Lõuna-Eesti suurim metsisekukkede mängu- ja kohtumispaik ja palju teisi loodusimesid. Kaitseministeeriumi poolt plaanitav polügooniarendus kohe kavandatava kaitseala kõrval ohustab tugevalt sealset loodust. EMA on esitanud riigile kaks selleteemalist pöördumist.

14. märtsil kohtub EMA töögrupp Riigikogu Keskkonnakomisjoniga, et oma seisukohti täpsustada ja selgitada. Probleemi teadvustamiseks on valminud ka kampaanialeht liikumine.ee/keretuuml.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta