Sangaste metsapargi vaadete avamiseks ja dendroloogiliste väärtuste vaatlemise parandamiseks alustab RMK jaanuaris pargi rekonstrueerimistöödega. Projekti finantseerib Euroopa Regionaalarengu Fond 35 000 euroga.
Sangaste metsapargi vaadete avamiseks ja dendroloogiliste väärtuste vaatlemise parandamiseks alustab RMK jaanuaris pargi rekonstrueerimistöödega. Projekti finantseerib Euroopa Regionaalarengu Fond 35 000 euroga.
- Maamajandus
- 23. jaanuar 2012
- Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee
"Tulenevalt pargi ulatuslikust kinnikasvamisest on tänavusteks suuremateks töödeks Sangaste metsapargi südameks oleva Luise tiigi ümbruse võsast väljaraiumine ning kasutatavate radadega külgneva metsa avatumaks kujundamine,“ selgitas RMK kaitsekorraldusspetsialist Kaupo Kohv ja lisas, et tiigi ümbrusest ja pargi keskosast on plaanis eemaldada elujõuetud ning ohtlikud puud.
Tööd viiakse läbi ajavahemikul jaanuar kuni mai ning töid teostab OÜ Grün-E World. Metsapargi rekonstrueerimisprojekti tegi OÜ Artes Terrae maastikuarhitekt Sulev Nurme juhtimisel.
„Kunagisele inglise stiilis maastikupargile viitavad täna vaid vabakujulised ja eriliigilised puuderühmad, pargiaasad ja avatud pargiosad on kinni kasvanud ning puistute alusmets on muutunud väga tihedaks,“ kirjeldas tänast olukorda Sangaste pargis maastikuarhitekt Sulev Nurme. „Kinni on kasvanud mitmed vaated ümbritsevale maastikule ja lossile ning raskendatud on pargi dendroloogiliste väärtuste vaadeldavus,“ lisas ta.
Järgnevatel aastatel peaks pidevale hooldusele lisanduma ka pargi algset kontseptsiooni toetav võõrpuuliikide istutamine pargi eri piirkondadesse.
Kuna metsapark on tänaseks juba väga kinnikasvanud, siis on ka raiete maht suhteliselt suur, mistõttu loodab RMK raietööde ja raiutud materjali väljaveo ajal kohalike inimeste mõistvale suhtumisele.
Sangaste mõisa metsapargi pindala on 37,5 ha ja park moodustab maastikulise terviku Sangaste mõisa peahoonega. Metsapargi rajajaks oli krahv F. Berg, kes lisaks pargi esteetilisele kujundamisele kasutas metsaparki ka metsateaduse huvides. Krahv püüdis uurida, kuidas kasvavad Sangaste oludes maailma erinevatest piirkondadest pärit puuliigid võrreldes kodumaiste liikidega. Tema reisidelt toodud puude seemnetest sai alguse Eesti kõige liigirikkam metsapark.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
