Täna esitati Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) tegevuse osas kaebus rahvusvahelisele FSC sertifitseerimisskeemi akrediteerimisfirmale Assurance Services International (ASI). Tähelepanu juhiti RMK puudulikele kaasamispraktikatele ja tõsiasjale, et riigimetsa majandajate eksimused Eestis ohustavad sertifikaadi head nime kogu maailmas.

Kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks (EMA) dokumenteeritud andmetel on RMK-le valdavalt omane inimeste vähene teavitamine kavandatavatest raietest, laekuvate ettepanekute ja argumentidega mitte arvestamine, hoolimatu suhtumine looduskeskkonda ning üldine lugupidamatu suhtumine nii kogukondade kui keskkonnaorganisatsioonide esindajatesse, mis on korduvatel juhtudel päädinud kogukondadele ja ka omavalitsusüksustele valetamisega. Selline tegevus läheb vastuollu FSC nõuetega kogukondade korrektse kaasamise osas, ehkki RMK sertifikaadi omanikuna selle turueeliseid kasutab, esitledes meie metsadest varutud puitu muu hulgas ka kogukonnasõbralikuna.

Ühendust ajendas kaebust esitama tõsiasi, et FSC sertifitseerimisskeemi audiitorfirma Nepcon muutis RMK-le tehtud kohalikke kaasamist puudutava parandusnõude soovituseks, ehkki riigimetsa majandajad pole kodanikuühenduse vaatluste alusel teinud midagi oma kaasamispraktikate parandamiseks. Seetõttu palutakse ASI-l teha Nepconile ettekirjutus soovituse tagasi nõudeks muutmiseks, kuna senised praktikad on näidanud, et RMK ei kohtle kohalikke kogukondasid raiekavadesse kaasamisel FSC reeglitele vastavalt. Kaebuse esitajate hinnangul vajab RMK senisest rangemat järelvalvet, et tunnetada reaalset survet kogukondade kaasamispraktikate parandamiseks.

Kaebuses kirjeldatakse riigimetsa majandajate puudulikku kaasamist ja FSC reeglite vastu eksimist Kosel, kus RMK on kohalike elanike argumendid tuuletõkke, rekreatsiooniala, kultuuriväärtuste ja vääriselupaikade kohta sisulise analüüsita kõrvale heitnud, pakkudes võimalust vaid säilikpuude ja üksikobjektide välja märkimiseks ja lageraiest säästmiseks. Kohalikud elanikud leiavad, et plaanitavad lageraiekavad kahjustavad tugevalt nende elukeskkonda, otsides kompromisse näiteks valikraiete tegemise võimalusest. Kogukonna kompromissivalmidusele on RMK vastanud avalike valedega, väites nii valla volikogule, rahvale kui meediale nagu ei saaks alevikumetsades seaduse tõttu valikraiet teha. Valedele valikraie ja Kose metsade osas on avalikult tähelepanu juhtinud ka keskkonnaorganisatsioon Eestimaa Looduse Fond.

Kaebusega koos anti üle ka põhjalikud raportid nii Kose alevikus kui Ohtu külas toimunud sündmustest, kus EMA jälgib RMK poolset kogukondade kaasamisprotsessi alates 2018. (Ohtu juhtumi puhul) ja 2019. aastast (Kose juhtumi puhul), pidades kohalike kogukondade esindajatega pidevat infovahetus. Mõlema juhtumi puhul on RMK tegevuses tuvastatud korduvad vastuolud FSC kriteeriumitega, mis näevad ette lugupidavat suhtumist kohalikesse kogukondadesse, metsade tuulekaitseliste, kultuuriliste, rekreatiivsete ja loodusväärtustega arvestamist jms. Raportites on dokumenteeritud näidete varal osutatud konkreetsete kriteeriumite rikkumistele.

ASI-le esitatud kaebus ja koos sellega üle antud raportid on avalikult kättesaadavad nii eesti kui ingliskeelsetena EMA kodulehel.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta