Täna räägib Bioneer rohelistest müütidest.

1. müüt: pudelivesi on ohutum kui kraanivesi

Vaidlus pudeli- ja kraanivee teemadel meenutab olukorda, kus kord on Westmann all ja Piibeleht peal, kord jälle Piibeleht all ja Westmann peal. Mõlema poole argumente propageeritakse igal sammul. Tee siis kindlaks, kelle huve tegelikult toetatakse!

Enne pudelivee ostmist tasub siiski mõelda, et enamasti lastakse pudelisse tavaline kraanivesi, vahest harva ka mineraalvesi. Pudelivesi seisab väga pikka aega poes valguse ning tihti ka soojuse käes.

Pudelivee tootmiseks on vaja palju energiat, sest plastpudelite valmistamiseks kulub naftat. Pudelitest saab pärast kasutamist mahukas prügi. Plastpudelite ümbertöötlemine on väga energiamahukas ja suhteliselt kallis tegevus.

Kui valida pudelivesi, siis tuleks eelistada kodumaise põhjavee baasil toodetud varianti. Kõige parem on juua kaevuvett. Kui vähegi kannatab, siis on paremuselt teine valik kraanivesi. Alles kolmandana tuleb pudelivesi.

2. müüt: kohaliku toidu ostmine on alati keskkonnasõbralikum

See sõltub ikkagi kasvatamistingimustest ja kohaletoimetamisest. Ühtset vastust ei ole. Kohaliku kraami eelistamine toetab küll kohalikke põllumehi, aga ei pruugi alati olla ökoloogiliselt efektiivne.

Kui süüa mahedalt kasvatatud apelsini, mis on pärit Lõuna-Ameerikast ja on kohale toodud lennukiga, siis on lihtne aru saada, et mahedalt kasvatamisel ei ole keskkonnahoiu mõistes enam väärtust, sest transpordi negatiivne mõju on sedavõrd suur.

Kui võtta vaatluse alla näiteks tomat või kurk, siis on juba palju raskem määrata, kas talvel kodumaises köetud kasvuhoones kasvanud viljad on säästlikumad kui veoautodega Hispaaniast kohale sõitnud köögiviljad.

Mis on olulisem - kas transpordikulu või kohalike põllumeeste toetamine?

3. müüt: autod on suurimad kasvuhoonegaasidega reostajad

Tegelikkuses osutuvad süüdlasteks hoopis kariloomad. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni raport viitab kariloomadele (eriti veistele) kui kasvuhoonegaaside suurimatele väljutajatele. Aastas emiteeritavatest kasvuhoonegaasidest toodab „liha” 18% ja masinad 13%.

Anna Lappe, raamatu Diet for a Hot Planet autor, on öelnud: „Loomaliha on suurim ökoloogiline EI. Veised nõuavad kõige rohkem toitu tootmaks ühte naela (0,45 kg) liha ning mäletsejatena emiteerivad loomad metaani seedimisprotsessi käigus.”

Kes siis on ikkagi rohkem süüdi kasvuhoonegaaside tekitamises - kas veised, autod või inimesed, kes armastavad liha süüa ning autodega sõita?

4. müüt: plastnõusid on ohutu kasutada mikrolaineahjus

Kasutada tuleks ikkagi keraamilisi nõusid.

Plastiku tootmiseks kasutatakse sageli ühendit bisfenool A, mida tuntakse enamasti lühendina BPA. Bisfenool A võib plastikust imbuda toitu ja põhjustada hormonaalsüsteemi häireid. Plastiku kuumutamine suurendab ühendi lekkimise võimalust.

"Parem karta kui kahetseda," ütleb vanarahvas.

5. müüt: paberkotid on paremad kui kilekotid

Paberkoti tootmiseks kulub neli korda rohkem energiat võrreldes kilekotiga. Ka kilekottidel on oma varjupool: nad ei lagune ning loodusesse sattudes ohustavad loomi ja linde.

Lahendus on lihtne - kasutage riidest kotte! Ega ilmaasjata ei ristitud kilekotti ümber killerkotiks. Kui tõesti on kilekoti soetamine vajalik, siis vähemalt sorteerige ta taaskasutusse.

6. müüt: kui mu teksad on valmistatud 100 % orgaanilisest puuvillast, siis on ükspuha, mitu paari mul neid kodus on

Ühe teksapaari jaoks vajaliku puuvilla kasvatamiseks – vahet pole, kas orgaanilise või mitte - kulub umbes 2100gallonit ehk 7950liitrit vett. Selle kulu sisse ei ole arvutatud vee hulka, mis on vajalik riide töötlemiseks.

Kõige tõhusam on mitte raisata riideid – eelistada kvaliteeti, kasutada rõivaid kaua, mitte omada üleliia palju riideid ja hoida taaskasutust au sees.

7. müüt: hoian elektrit kokku, kui lülitan oma koduse tehnika puldi abil välja

DVD mängija, faks, mobiililaadija ja teised energiavampiirist kodutehnika tooted imevad energiat isegi siis, kui nad on välja lülitatud, aga otsapidi siiski vooluvõrgus. Ooterežiimis tehnika elektritarbimine moodustab 5-10% kogu elektriarvest.

8. müüt: lennukid lendavad varsti biokütusega, ei mingeid süümekaid enam

Virgin Atlantic lennutas 24. veebruaril 2008. aastal oma reisijad Londonist Amsterdami lennukil, mille üks mootor töötas kütusesegul, millest biokütus moodustas 20% (kookospähklitest ja babassupalmist pressitud õli).

Lennukimootorid ei jõudnud veel korralikult jahtudagi, kui biokütuse kasutamist tabas terav kriitika. Keskkonnarühmitused tembeldasid lennu meediatrikiks ning biokütuse kasutamine tunnistati inimvaenulikuks ettevõtmiseks, mis toob kaasa toidu hinnatõusu, kasvava vajaduse haritava maa järele, mis omakorda põhjustab metsade hävitamise jne.

Kõige keskkonnasõbralikum on üldse mitte lennata lennukiga.

9. müüt: kodust lahkudes ei ole mõistlik termostaati maha keerata

Laialt levinud arvamuse kohaselt ei ole kodust lahkudes mõtet termostaati maha keerata, kuna küttesüsteem peab kasutama lisaenergiat saavutamaks taas soovitud temperatuuri.

Toa soojendamiseks kuluv energia on siiski väiksem sellest energiast, mida oleksime kulutanud tuba soojana hoides.

Iga kraad +20°C allapoole tähendab 5% väiksemat küttekulu. Tühi ja „külm” maja hoiab kokku umbes 5‒15% elektriarvest, kui temperatuur sättida +10°C kuni +15°C peale kaheksaks tunniks päevas.

10. müüt: suure jõudlusega küttesüsteem, uued seadmed ning aknad on rohelise maja aluseks

Uus küttesüsteem võib olla küll efektiivne, aga temast pole loodetud kasu, kui  süsteem kütab toa asemel õues olevat ilma.

Kõigepealt tuleb üles leida võimalikult soojakao allikad ja võimaluse korral need kaotada.

11. müüt: tasuta lõunad ehk kliimamuutuste lahenduseks on korvamismeetmed

Tasuta lõunaid ei ole olemas. „Heade kavatsustega” ettevõtted ostavad vahel nn korvamismeetmeid kompenseerimaks CO₂ emissiooni, mida põhjustavad nende reisivad töötajad. Raha läheb näiteks põllumeestele, kes istutavad puid.

Kui kliimasõbralik on selline vahetuskaup? Kuidas saab olla kindel, et süsinik tegelikult väheneb? Kas neid puid päriselt ka istutatakse? Kes garanteerib, et see puuke kasvab ka viie aasta pärast?

Kriitikud nimetavad korvamismeetmeid ettevõtetele mugavaks lahenduseks. Samamoodi võiks ju iga päev süüa mõne juustuburgeri ja maksta kellelegi Etioopias, et ta vähem sööks.

12. müüt: lumised talved tähendavad, et kliima muutumist ei toimu

Ilm ei ole kliima! Kliimateadlased väidavad, et suuremad lumesajud on kliimamuutuse tagajärg. Soojemad temperatuurid põhjustavad suurema koguse niiskuse aurustumist atmosfääri, millest tulenevalt sajabki rohkem lund ja vihma.

13. müüt: auto tuleb enne sõitma hakkamist üles soojendada

Auto hoidmine tühikäigul mõned minutid enne sõitma hakkamist on lihtsalt kütuse raiskamine.

Mike Harrison, Fordi V-8 mootori programmijuht selgitab: „Minevikus, kui autodel olid karburaatorid, kasutati mootoris paksemat õli, mis nõudis ülessoojendamist.” Tänapäeva vedelamad õlid lubavad mootoril sõitmist alustada varem, mistõttu on eelnev soojendamine mittevajalik.

Mike’i reegel: kui temperatuur on üle -17.8°C võib sõitu alustada 10 sekundi jooksul, külmema ilma puhul (alla -17.8 °C) tuleks oodata 30 sekundit.

Eksperdid lisavad, et kütust saab kokku hoida mootorit välja lülitades, kui auto vajab tühikäiku poolest minutist kauem.

14. müüt: hübriidautod on oma bensiinisöödikutest suguvendadest palju keskkonnasõbralikumad

Tõelise hübriidi Toyota Priuse keskmine kütusekulu on 3,9l/100km. Kas hübriidiautod on ikka nii toredad või on tegemist hundiga lambanahas?

Kriitikanooled ei väsi sähvimast ning Toyota Priust võrreldakse keskkonnasõbralikkuse kohapealt suisa Hummeriga. Põhjuseks siis nikkel, mida sisaldab Priuse patarei ja mille teekond autotootjani läbib marsruudi Kanada – Euroopa – Hiina – Jaapan – autotehased. Kokku reisib nikkel vähemalt 10 000 miili. Ja auto ei koosne ainult akust.

___________________________

Idee allikas: Fortune "Green myths debunked"

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta