Metsa sisse ilmus roheline telk. Öösel ajas koer metskitse jälgi taga, ähkides sealtsamast telgist mööda. Järgmisel päeval piilusin telgiavast välja.
- Marek Vahula lood
- 16. aprill 2020
Rongakisa pani taevasse vaatama. Seal sügiseses taevas oli neid korraga kuuskümmend tükki. Ronk, kes muidu on erak kui selline, vahel peale pulmi ka paaris või pesakondadena.
Õhtupoolikuses taevas oli neid palju-palju ja nad tegid taevamängu. Kui mänguisu otsa sai, lahkusid nad taevavõlvilt ja ma jäin sügisese taeva alla üksinda.
Üksinda pugesin jälle telki ja lugesin matkapäeva kordaläinuks. Sügisene rongaparv oli selle sügise viimane linnulugu. Ja ihuüksinda suures metsas viisid nad minust üksindustunde.
Tänulik sügisene otsija magas telgis õiglast und. Ja kuuskümmend ronka pea kohal taevas olid ilusa unenäo asemel. Miks nad just sinna taeva kohale tulid, jäi sügispäeva saladuseks.
Saladuslik mees lahkus koos telgiga ja sügis oligi alanud.
Lasila, sügis, 2000.
Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
