Vähem kui üks protsent Rootsi majapidamisjäätmetest jõuab prügilasse. Ülejäänud töödeldakse ühel või teisel viisil ümber.

Null-jäätmete poole

Rohkem kui 99% majapidamisjäätmetest Rootsis leiab ühel või teisel viisil uuesti kasutust. Arvestades, et 1975. aastal jõudis taaskasutusse 38% majapidamisjäätmetest, võib viimase aastakümne jooksul Rootsis toimunut pidada jäätmekäitluse revolutsiooniks, kirjutab Jonas Fredén veebiportaalis sweden.se.

Jäätmekäitluspunktid asuvad praegu reeglina umbes 300m kaugusel elamutest. Enamus rootslasi sordivad oma jäätmed ja viivad need vastavatesse punktidesse või konteineritesse, mis asuvad nende kortermajades.

Mõned faktid

  • 2012. aastal põletati Rootsis energia saamiseks 2 270 000 tonni majapidamisjäätmeid.

  • Esimene põletusjaam asutati 1904. aastal Stockholmis.

  • 32 põletusjaama toodavad soojust 810 000 majapidamisele ja elektrit 250 000 eramule.

  • Alates 1985. aastast on raskemetallide emissioon vähenenud 99%, vaatamata, et jäätmete hulk on kasvanud kolm korda.

Allikas: Avfall Sverige

Taaskasutus säästab enam kui põletamine

Poolest majapidamisjäätmete hulgast toodetakse Rootsis põletamise teel energiat. Rootsi Jäätmemajanduse ja Käitluse Ühingu (Avfall Sverige) tegevdirektor Weine Wiqvist arvab, et on võimalik veelgi rohkem ära teha. Ta selgitab, et taaskasutus kulutab vähem energiat kui põletamine.

Samal ajal Rootsi majapidamised jätkavad jäätmete sortimist (sorditakse vanapaberit, plasti, metalli, klaasi, elektroonikat, elektripirne, patareisid). Paljud maakonnad julgustavad inimesi ka sortima toidujäätmeid. Kõik see suunatakse kas taaskasutusse, ümbertöötlemisse või kompostiks.

Ajalehed muudetakse pabermassiks, klaaspudelid lähevad taaskasutusse või sulatatakse, plastpakenditest toodetakse toormaterjali ning kompostist saadakse mulda või biogaasi. Biogaasi ja elektrit kasutatakse prügiautodes. Reovesi puhastatakse.

Linnades sõidavad spetsiaalsed prügiautod, mis koguvad vana elektroonikat ja ohtlikke jäätmeid nagu näiteks kemikaale. Apteegid koguvad aegunud ravimeid. Suuremad jäätmed nagu katkine mööbel viiakse linnast väljas asuvatesse jäätmekäitluskeskustesse.

Prügi kasutatakse kui odavat kütust

Rootsi isegi impordib 700 000 tonni jäätmeid teistest riikidest. Jäätmete põletamise tagajärjel tekkinud tuhk moodustab 15% põletamiseelsest mahust. Tuhast eraldatakse mittepõlevad osad nagu näiteks metall ja portselan. Metall läheb ümbertöötlemisele, portselani jäägid sõelutakse ja lisatakse kruusale, mida kasutatakse tee-ehituses. Järele jäänud 1% ladustatakse prügilasse.

Põletusjaamadest tulev toss koosneb 99,9% ulatuses süsihappegaasist ja veest, mis pole mürgised, kuid sellegipoolest filtreeritakse need läbi kuivfiltrite ja vee. Kuivfiltrid jõuavad prügilasse ning filtreerimisel kasutatud vesi lastakse mahajäätud kaevandustesse.

Eesmärgiks on toota vähem prügi

Hans Wrådhe, kes juhib jäätmete ja kemikaalide osakonda Rootsi Looduskaitse Agentuuris (Naturvårdsverket), soovib teha valitsusele ettepanekut jäätmetekogumismaksu tõstmiseks. Tema arvates tõstaks see teadlikust probleemist.

Wrådhe on loonud koos valitsuse ja suurfirmadega tegevuskava jäätmete tekkimise vältimiseks. Näiteks julgustatakse firmasid looma tooteid, mis kestaksid kauem. Samuti kaalutakse maksusoodustusi teatud toodete parandamisele. Wrådhe sõnul aitaksid kaasa ka valitsuse poolt sponsoreeritud reklaamid, mis selgitavad kuidas vältida toidujäätmete tekkimist.

Mõned firmad tegelevad jäätmetega nõutust enam: näiteks H&M kogub klientidelt vanu riideid ning Optibag on arendanud sortimismasina, mis eraldab prügikotid nende värvi põhjal, kus rohelises on toidujäätmed ja punases vanapaber. Optibag sordib automaaltselt kotid jäätmekäitlusjaamas, mille tõttu eraldiseisvaid sortimisjaamu pole enam vaja.

Sarnased artiklid