Biokütuse jätkusuutlikkuse sertifitseerimine muutub Euroopa Liidus ja ka Eestis üha olulisemaks. Rahvusvaheline biokütusebörs Baltpool on selleks otstarbeks välja töötanud säästlikkusskeemi RED BP, mida saavad börsi kasutajad hõlpsalt rakendada. Läti valitsus on skeemi heaks kiitnud, võimaldades kohalikel soojusettevõtetel ja muudel biokütuse tarbijatel, kellel on RED II direktiivi kohaselt kohustus jätkusuutlikkust tõendada, seda lahendust vabalt kasutada. Rīgas Siltumsi esindajad ütlevad, et nad on skeemi kasutamise eeliseid juba oma igapäevatöös märganud.

Baltpooli ärijuht Tomas Jorudas märgib, et 1. jaanuaril 2023 jõustunud Euroopa Liidu direktiivi RED II kohaselt võib süsinikujäljeta biokütuseks pidada ainult jätkusuutlikku biokütust.

„Varem peeti kõiki biokütusetooteid automaatselt süsinikuneutraalseks ja ettevõtetel ei olnud kohustust esitada tõendeid jätkusuutlikkuse kohta. Nüüd on jätkusuutlikkuse tõendamine kohustuslik – kui biokütuste jätkusuutlikkust ei suudeta tõestada, siis tuleb maksta täiendavate saastekvootide lõivu,“ osutas ta.

Baltpooli börsiregulatsiooni juht Saulius Kubilius ütleb, et Euroopa Liit karmistab alates RED-direktiivist kuni tulevase RED III-ni järjekindlalt jätkusuutlikkuse nõudeid.

„Selle eesmärk on tõkestada saastav biokütuse kaugimport kolmandatest riikidest ja edendada kohalike taastuvate energiaallikate kasutust. Biokütuse jätkusuutlikkuse tõendamiseks peavad ettevõtted deklareerima tooraine päritolu ja esitama muud nõutavad andmed, et läbida audit ja vastata nõuetele. Selle tegemiseks on saadval mitmeid vabatahtlikku sertifitseerimissüsteemi, nagu SBP või SURE. Need skeemid toimivad tõhusate tööriistadena jätkusuutlikkuse tõendamiseks, aidates ettevõtetel täita kehtestatud standardeid. Samas kaasneb nendega märkimisväärne haldus- ja kulukoormus – sertifitseerimine on tasuline ning nõuab ulatusliku dokumentatsiooni koostamist. Selletõttu võib see paljudel juhtudel tähendada vajadust luua ettevõttes täiendavaid ametikohti. Biokütuse tootjate ja tarbijate jaoks tähendab see aina rangemaid kriteeriume, et nende toodetav biokütusetoode ja selleks kasutatav tooraine vastaksid niisugustele keskkonnanõuetele nagu metsakaitse, pinnase kvaliteedi säilitamine, kasvuhoonegaasi heitkoguse vähendamine,“ rääkis Kubilius.

Saulius Kubilius toob esile veel ühe eelise: „See süsteem töötab „ahelaefektina“ – tarnijad, kes ei pea kinni jätkusuutlikkusnõuetest, saab kaubandussüsteemist välja heita. Nii tagab see mehhanism kogu tarneahela usaldusväärsuse. Tarnijad on kohustatud esitama kõik vajalikud dokumendid ja kui nad seda ei tee, toob see kaasa kaubanduspiirangud, mis mõjutaksid tõsiselt nende äritegevust. Selline süsteem võimaldab meil säilitada selle börsi kõrged jätkusuutlikkusstandardid,“ rõhutab Kubilius.

Tulevikust rääkides märgib Tomas Jorudas, et direktiiviga RED III karmistatakse nõudeid veelgi, vähendades katlamajade võimsuse sertifitseerimiskünnist 20 megavatilt vaid 7,5 megavatini. Võrdluseks võib mainida, et Leedus jääb selle künnise alla umbes 95% biokütuse põletajatest ning sertifitseerimiskohustus tekib ka seadmetele, mis jäid seni nõuete kohaldamisalast välja.

RED II ja RED III nõuded näitavad selgelt, et Euroopa Liit ei püüdle mitte ainult biokütuseturu jätkusuutlikkuse, vaid ka läbipaistvuse poole.

"Leedus kasutusele võetud ja Lätis heaks kiidetud biokütuse säästlikkussüsteem RED BP aitab neid nõudeid täita esimesest päevast peale. Nõnda tagatakse, et kasutatav biokütus oleks jätkusuutlik ja kõik dokumendid oleksid korras,“ ütleb Jorudas.

Lätlased näevad juba kasu

Läti valitsus on pärast RED BP skeemi tunnustamist ja selle sobivuse kinnitamist seadnud RED BP „võrdsele pulgale“ muude sertifitseerimissüsteemidega. Riia soojusvõrgu Rīgas Siltums esindajate sõnul on ettevõte seda süsteemi kasutanud alates RED BP tunnustamisest Lätis ja täheldanud selle eeliseid võrreldes „kommersantide“ skeemiga.

„Baltpooli biokütuse jätkusuutlikkusskeem on märkimisväärselt vähendanud administratiivtöö hulka, sest börs kogub kõik jätkusuutlikkust puudutavad dokumendid börsil sõlmitud biokütuse ostu-müügilepingutest ise kokku. Selline tsentraliseeritud dokumentide kogumismudel võimaldab ettevõtetel keskenduda vahetult oma tegevusele, mitte bürokraatianõuete täitmisele, sest meil võib olla ka üle 70 tarnelepingu nädalas. Kujutage ette, kui me peaksime kõigi nende biokütuste teekonna alates metsast või põllult ise välja uurima. Pealegi, skeem muudab mugavaks ka teabe ja aruannete ettevalmistuse auditiks – aruanded on süsteemis hõlpsalt kättesaadavad ning need saab ühe klikiga koostada ja välja trükkida,“ märkis Rīgas Siltumsi hangete projektijuht Andis Balka.

Leedulased on saavutanud 90% jätkusuutlikkuse piiri

ELi nõuetele vastamiseks on Eesti biokütusesektor seotud samasuguse vajadusega tõendada biokütuse jätkusuutlikkust. Nagu märgivad Baltpooli eksperdid, aitab skeem RED BP ostjatel vältida süsinikukvootide täiendavaid kulusid, kui nende kasutatav biokütus on tõendatult jätkusuutlik. See tähendab, et selle skeemi kasutamisega võtab vastutuse jätkusuutlikkuse tõendite kogumise eest enda kanda Baltpool, vähendades täiendavate emissioonikulude riski.

„Ettevõtted, kus kasutatakse seda süsteemi, saavad lahti vajadusest palgata dokumendihalduseks täiendavaid töötajaid, sest kogu administratiivkoormus kandub Baltpooli meeskonnale. See sarnaneb „allhankega“, kus ettevõtted annavad oma tööde turbe üle muule ettevõttele, vähendades seeläbi vajadust siseressursside järele,“ ütles Jorudas.

Leedu keskkütte sektoris on skeem hinnanguliselt võimaldanud saavutada peaaegu 90% jätkusuutliku biokütuse kasutuse. Tomas Jorudas lisas, et peale selle on skeemil RED BP veel mitu täiendavat eelist: tarnitavat biokütust kontrollitakse põhjalikult alates päritolukohast kuni lõpptarbijani, kuid ostjale ei avaldata kogu tarneahela käiku – see info jääb ainult Baltpooli teada.

„Süsteem võimaldab dokumente koguda kogu tarneahelas alates metsast või põldude koristusest, ja tagab, et protsessi kõik etapid oleksid õiguspärased ja läbipaistvad. See on iseäranis oluline tarnijatele, kes tahavad olla kindlad, et nende biokütus on jätkusuutlik ja vastab kõikidele nõuetele,“ kinnitab Jorudas.

Eestile koht õppimiseks?

Eelseisva RED III direktiiviga karmistatakse jätkusuutlikkuse nõudeid veelgi, alandades kohustusliku sertifitseerimisvõimsuse künnist ja hõlmates sertifitseerimisnõuetega veel rohkem ettevõtteid. See tähendab, et uutele ELi standarditele vastamiseks muutub jätkusuutlikkuse sertifitseerimine kohustuslikuks üha suurema hulga ettevõtete jaoks.

Baltpooli börsiregulatsiooni juht toob üldistavalt välja, et selline läbipaistvus ja tõhusus võib olla väga kasulik kõigile Eesti soojusettevõtetele ja muudele ettevõtetele, kellele deklareerimiskohustus laieneb. Pidades silmas, et tulevikus lähevad kavandatavad nõuded aina rangemaks, muutub jätkusuutlikkuse sertifitseerimine kohustuslikuks üha suuremale hulgale ettevõtetele. Ent erinevalt Lätist ei ole RED BP kasutus Eestis endiselt turuosaliste endi otsustada – süsteemi kehtestamiseks ja tunnustamiseks on vaja Eesti valitsuse heakskiitu.

„Eesti vajab oma valitsuse sammu RED BP süsteemi heakskiiduks ja kinnitamiseks, et soojusettevõtted saaksid selle eeliseid kasutada ja kuhja nõutavate dokumentide haldamisel kuludelt kokku hoida. Seepärast kutsume Eesti riigiasutusi üles seda sammu kaaluma. Selles süsteemis osalemine looks riigi soojatarnijatele märkimisväärse eelise ja alandaks Eesti elanike jaoks peaaegu kohe küttehinda,“ arvab ta.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta