Tartu Annelinna päästekomando meeskonnavanem Raul Suits meenutab üht kevadist ohtlikku kulupõlengut, mida Tartu lähistel kustutamas käidi. „Saime väljakutse kuivati kõrvale ehitatud laohoone juurde, kus vanametalli lõikamisel pritsinud sädemetest oli süttinud poolde reide ulatuv kuluhein. Suure tuulega levis põleng kiiresti ja juba enne meie tulekut nägid kaks kohalikku meest hoonete kaitsmisega kurja vaeva,“ räägib Raul.

„Õnneks tuli neile traktori ja veepütiga appi veel üks naabruses elav mees ning hooned jäid alles.“ Kuigi ka päästjad jõudsid kahe autoga üsna kiiresti kohale, oli selleks ajaks kulutuli juba laiale kõrrepõllule levinud. Tulekahjule saadi kiiresti piir peale tänu kahele õnnelikule asjaolule. Esiteks oli kuivanud maa juba tahe, põld kandis autot ja nii said päästjad voolikuliini otse masinalt maha panna ning kohe kustutama asuda. Teiseks jäi leekidele ette kraav, mis võttis põlengu hoogu tublisti maha. Siiski sai pisikestest sädemetest süttinud põlengus tuleroaks ligi kaks hektarit taimestikku koos seal elavate loomade ja putukatega.

Kui vanasti oli kulupõletamine suhteliselt tavapärane nähtus ja mõnel pool osaks maastikuhooldusest, siis nii see juba aastaid enam ei ole. Sihilik kulu süütamine on keelatud ning ka päästjad puutuvad sellega üha harvemini kokku. Päästjate kogemuse kohaselt panevad kulu tahtlikult põlema ainult igavlevad põnevust otsivad noored või vanast harjumusest ja teadmatusest eakamad inimesed. Selge on see, et iseenesest ohtlikud ja keskkonda hävitavad kulupõlengud ei sütti ja enamus neist saab alguse inimeste endi mõtlematutest tegudest. Näiteks sellest, kui koduümbruse või koduõue koristustöödel süüdatakse lõke tuulise ilmaga, mille toel väljub tuli lõkkeasemest või lendavad sädemed ümbrusele. Või visatakse auto aknast välja kustutamata suitsukoni või tikk, mis teeäärsele krõbekuivale kulule kohe tule otsa paneb.

Nii teavad kogenud päästjad igal kevadel, et veidi pärast lumesulamist, kui ilm on mõne päeva olnud tuuline, päikeseline ning kuiv, tuleb oodata väljakutseid rasketele kulupõlengutele. Nendeks valmistudes kontrollitakse maastikusõidukite töökorras olekut ning otsitakse välja ja paigaldatakse autodele kulukustutuse luuad.

Meeskonnavanem Raul Suitsu kodukomando tööpiirkonda jäävad suured Emajõe äärsed luhad, kus põlengute kustutamine on eriliselt kurnav töö. Eelmise aasta kevadel saadi väljakutse Tarumaale Luunja uue sadama lähistele, kus luht põlema oli süttinud. Selle süttimises oli ilmselt süüdi mõni tiku või suitsukoni maha pillanud hooletu kalamees. „Autoga sinna juurde ei saanud ja ainuke võimalus oli kululuud käes läbi kraavide ja üle mätaste sumbata,“ räägib Raul. „Siis andis väsimus tunda juba enne põlengupaigale jõudmist.“ Märjal ja soisel pinnasel põlesid kõrged mättad ehk niinimetatud „pokud“, mille otsas kõndida polnud võimalik. Pokude vahel müttavatel päästjatel oli vahel tunne, et tuli liigub kiiremini kui nemad ise. Ka seal tulid kustutajatele appi kuivenduskraavid, mille taha tule levik kinni jäi. „Pokudepõleng“ jõudis enne kustutamist üle hektarilisele alale levida.

Suur osa maastikupõlengutest, mille kustutamiseks päästjatel palju aega ja jõudu kulub, saavad alguse hooletust ümberkäimisest lahtise tulega või lõkke tegemisest. Et selliseid tulekahjusid ära hoida, pea meeles:

  • Lõket tohib teha ainult tuulevaikse ilma või nõrga tuulega (kuni 5,4 meetrit sekundis, mil liiguvad ainult puude peenikesed oksad).
  • Lõkkekoha ümbrus tuleb puhastada põlevmaterjalist ja kulust, et tuli ei leviks taimestikule või turbapinnasesse. Hea mõte on lõkke jaoks kaevata auk, et lõkkeaseme põhjaks jääks tulekindel muld, savi või liiv. Lisaks on kasulik lõkkease ümbritseda mittepõleva pinnase, näiteks liiva või kividega.
  • Lõkkel tuleb olla juures ja valvata, et tuli ümbrusele ei leviks.
  • Lõkke vahetus läheduses peab hoidma käepärast esmaseid kustutusvahendid. Selleks sobib veega täidetud ämber, kustutusluud, tulekustuti või veega survestatud voolik.
  • Lõkkes tohib põletada ainult puhast puitu ja haljastusjäätmeid.
  • Mitte mingil juhul ei tohi põletada lõkkes prügi või kemikaalidega töödeldud puitu, milleks on näiteks mööbli osad. See on tekkiva keskkonnakahju pärast seadusega keelatud.
  • Enne kui lõkkeaseme juurest lahkud, veendu, et lõke on kustunud või kustuta see ise. Uuesti süttimise vältimiseks kalla lõkkease veega üle või kata see pinnasega.
  • Omavalitsused on kehtestanud lõkete tegemiseks täiendavaid piiranguid. Nende kohta otsige infot omavalitsuste heakorra või jäätmekäitluse eeskirjadest.
  • Tuleohutusalast infot küsi lisaks päästeala infotelefonilt 1524 või uuri, mida ja kuidas tohib lõkkes põletada, Bioneer.ee lehelt teemaotsingu lõke alt.

Sarnased artiklid