Saamid ei pea ennast soomlasteks, nad ei ole ka rootslased, norralased ega venelased. Saamid on saamid.

Kes on saamid?

Ise kutsuvad saamid ennast saam´ ja saamm´lja, sabme, sabmelaš.   Teised rahvad on saame kutsunud fennideks (finnideks) ja hiljemalt 12. sajandist ka lappideks. Esmakordselt mainitakse saame fennide nime all Tacituse 98. aastal ilmunud teoses „Germania“. Sarnaselt paljudele teistele põlisrahvastele on pärast Teist maailmasõda vana enesenimetuse kasutusele võtnud ka saamid.

Saamid nimetavad kõiki ümbritsevaid rahvaid aga vahet tegemata "sõnniklasteks" (ládelaš, vrd soome lanta ‘sõnnik'). Siit järeldub ka suur erinevus põhjarahvaste ja põllupidajate vahel.

Saamide asuala paikneb Fennoskandia põhjaosas, ulatudes poolkaarekujuliselt Dalarnast Rootsis piki Põhja-Jäämere rannikut üle Norra ja Soome kuni Koola poolsaare keskosani Venemaal. Asustusvöönd nelja riigi territooriumil on umbes 1500-2000 km pikk ja umbes 150-400 kilomeetrit lai. Pealinna Saamimaal ei ole. Elamine nelja erineva riigi territooriumil on olnud saamide ühtsusele suur katsumus. Maailmas on vähe põlisrahvuseid, kes oleksid jagunenud nii mitme riigi vahel.

Saamide arvu kohta on käibel erinevaid andmeid, olenevalt kriteeriumidest, mille alusel rahvuslikku kuuluvust arvestatakse. Soomes näiteks on alates 1962.aastast põhikriteeriumiks keel. Laplaseks arvatakse seal inimesed, kellel vähemalt üks (vana)vanem omandas esimese keelena saami keele või kes ise peavad saami keelt oma esimeseks keeleks. Norras ja Rootsis on põhikriteeriumiks aga seotus põhjapõdrakasvatusega. Nendes riikides ei eristata kodakondsust rahvusest, seetõttu ei ole seal saamide arv üheselt määratav. Erinevate allikate kohaselt kõigub saamide koguarv 50 000 ja 100 000 vahel. Norras elab kuni 40 000, Rootsis kuni 17 000, Soomes kuni 5700 ja Vene Föderatsioonis umbes 2000 saami.

Nõuandva organina tööle pandud nii Norras, Soomes kui ka Rootsis saamiparlamendid. Ülesaamilised asutused on jagunenud mitme keskuse vahel: Guovdageaidnu (Kautokeino) ja Karašjohka (Karasjok) Norras, Ohcejohka (Utsjoki) ja Ana'r (Inari) Soomes.

Saami keel

Saami keel on läänemeresoome keelte lähim sugulaskeel. Ajaks, mil läänemeresoome keeled ja saami keel ei olnud veel eraldunud, ehk läänemeresoome ühisajaks on arvatud ajavahemikku 1500-1000 e.Kr. Saami keele iseseisvaks keeleks kujunemine toimus tõenäoliselt aastatel 1000-700 e.Kr.

Hajali asustus ja suured vahemaad, kuid arvatavasti ka erinevate substraatkultuuride endassesulatamine on põhjustanud erinevusi saami murderühmade vahel. Saami keele murdeid on eristatud kuni kümme. Kõik need murded on keeltena elavad.

Esimene saamikeelne raamat (kirikukäsiraamat) trükiti Rootsis 1619. aastal, Uus Testament ilmus Norras 1728. aastal ja Rootsis 1755. aastal. Esimene saamikeelne Piibel trükiti Rootsis 1811. Saami ajakirjanduse algusaasta on 1873.

Saamikeelse kirjanduse väljaandmine ja saami keele õpetamine Skandinaaviamaade põhjaosa koolides sai alguse juba 1610. aastatel, kuid koges hiljem mitmeid tagasilööke, eriti 20. sajandi alguskümnenditel seoses ümberrahvustamissurve tugevnemisega uute rahvusriikide  Norra ja Soome tekkimise järel.

Veel eelmise sajandi alguses võis Soome koolides saada rangelt karistada saami keeles rääkimise eest.

1960. aastatel alguse saanud maailma vähemusrahvaste rahvusliku eneseteadvuse tõus Euroopa nn esindamata rahvaste seas leidis vastukaja ka Põhjamaades. 1970. aastatel hakati saami keelt laialdasemalt õpetama koolides nn saami alal ehk neis omavalitsustes, kus elas enamik Skandinaavia saamidest. 1978. aastal võeti kasutusele ühtne kirjaviis kõige suurema kõnelejate arvuga põhjasaami murde jaoks. Põhjasaami kirjakeele loomine andis tõuke koolasaami kirjakeele taasloomisele 1980. aastate Nõukogude Liidus (ladina tähestikuga koolasaami ühiskirjakeele loomise katse tehti juba aastatel 1933-35, kuid tegevus lõpetati stalinlike repressioonide survel).

Ajalugu

Saamide esivanematega on ühendatud Põhjala vanimat teadaolevat inimasustust, varase kiviaja Komsa kultuuri, mille leidude vanuseks on hinnatud kuni 10 000 aastat. Aastatel 7000-2500 eKr laiemalt levinud Komsa kultuuri leiukohad asuvad Põhja-Jäämere ääres Finnmarki rannikul, ulatudes idas Koola fjordini.

Saami aladele levinud alepõllunduslik maaviljelus muutis võimatuks saamide peamise elatusala metsikute põhjapõtrade küttimise ning sundis neid maaharijate survel lõunast üha kaugemale põhja poole taganema. Saamide rahuarmastus ja relvastuse puudulikkus ahvatles tugevamaid naabreid röövretkedele. Saamimaale korraldasid röövretki nii karjalased, rootslased, norralased kui ka venelased.

Esimene kindlalt teadaolev sissetungijatest tulenev ränne jääb 9.sajandisse, kui viikingid võtsid oma valdusse Laadoga piirkonna.

Tänu oma rikkustele oli Saamimaa eurooplastele hästi tuntud. Kaubavahetuse tulemusel jõudsid karusnahad ja vääriskala Kesk-Euroopasse.

Saamid elasid nii Lõuna-Soomes kui Karjalas veel ajaloolisel ajal. Kesk- ja Ida-Soomeni ning Kesk-Rootsini ulatus saamide asuala vähemalt 16.-17. sajandini.

Eriliseks probleemiks, iseäranis maksukogujatele, olid rändleva eluviisiga rahvad: mustlased ja saamid. Saamid, kelle jaoks riigipiire ei eksisteerinud, rändlesid suguvõsale kuuluvate suve- ja talveasulate vahel kalapüügi ja jahipidamise eesmärgil. Järgiti ka metsloomade rännet, küttides püünisaukude abil ja jõgede koolmekohtadel metsikuid põhjapõtru.

Õnneks ei rakendanud Rootsi ega Vene riik saamide suhtes erilisi karistusmeetmeid (nagu rakendati Rootsis näiteks mustlaste suhtes), sest ekstreemsetes põhja oludes vajati saami teejuhte, saamide külalislahkust ja nende põhjapõtru edasiliikumiseks. Rootsis üritas riik probleemi lahendada ristiusustamisega. Venemaal piirdus keskvõim lisaks ristiusustamisele karistamatute pisiülemuste manitsemisega, et nad saame ülearu ei hirmutaks, sest muidu nad põgenevad ega ole enam kättesaadavad.

Algselt Saamimaad teiste riikide piirid ei läbinud. Nii juhtuski üsna sageli, et makse tuli saamil maksta mitmele riigile korraga. Esimene riigipiir tõmmati läbi Saamimaa aastal 1751 Norra-Rootsi piirilepinguga, mis aga garanteeris saamidele vaba liikumise üle piiride.

Mitmed saami külad olid 19. sajandi lõpuks sattunud sõltuvusse Kola linna vene kaupmeestest, „peremeestest“, kes andsid neile kaupu võlgu ning müüsid kallimalt edasi võla katteks võetud vääriskala. Sageli esines hinnapettusi, saamide purjujootmist kaubategemisel ja saamide käest topelthinna võtmist, et neid võlaorjuses hoida.

Usk

Saamid on rahvausundi põhiselt „päikese pojad ja tütred“. Nad on tuntud ka oma värvidearmastuse ja kirjute rahvarõivaste poolest. Saamide vanasõna ütleb, et kõik mida me teeme on kunst.

Saamide mütoloogiat ei ole ühte kokkuvõtvasse raamatusse kirja pandud. Enne ristiusustamist olid laplaste hulgas levinud nii šamaanid kui ka usk elavasse ja surnud maailma. Austati oma jumalaid ning kultuuri ja usku kanti edasi ka algupärase muusika abil.

Saamid ristiusustati 16.-17. sajandil. Erakordse julmusega hävitati ristiusustamise käigus saamide omausku. Näiteks hävitati (peamiselt põletati) või rööviti kõik saamide šamaanitrummid. Vaid vähesed trummid on säilinud tänaseni ja enamus asub praegu Kopenhaagenis.

Enamus saame on luterlased, koola saamid ja koltad tunnistavad apostellikku õigeusku. Väga suur tähtsus on lestadiaanlusel, saami päritolu pastori Lars Lavi Laestadiuse (1800-1861) algatatud äärmuslikult hardal äratusliikumisel.

Ristiusk on suuresti saamide rahvausundi välja tõrjunud. Kohalik kogukonnakultuur on väga tugev ja vanadesse šamaanitraditsioonidesse suhtutakse sageli eelarvamusega (seda eriti Soomes).

Foto: m.prinke, Vikipeedia

Saamid ja tänapäev

Saamide peamisi tegevusalasid on põhjapõdrakasvatus. Tundrusaamide põdrakarjade kohta on teateid juba 9. sajandist, kuid üldiseks muutus põdrakasvatus alles 16.-17 sajandil. Põhjapõdrakasvatus on aidanud saamidel säilitada oma traditsioonilist kultuuri ja elulaadi.

Saamide põhiprobleemiks on killustatus nelja riigi vahel, mis pole soodustanud konsolideerumist ega ühise haldusüksuse loomist.

Tuleb siiski märkida, et viimase paarikümne aasta vältel on märgata laplaste rahvustunde ja iseteadvuse üldist kasvu. Väga oluline on lapi keele osakaalu suurenemine koolikeelena. Näiteks Soome õppekavades on peale 1985. aastat kooliseaduse jõustumist saami keelt kuni 240 tundi aastas. Põhjasaami keele ühtne kirjaviis (1978) annab võimaluse ühendada Norra, Rootsi ja Soome saamide haridus- ja kultuurielu. Tänaseks on nii Norras, Soomes kui Rootsis vastu võetud saami keele seadused, mis annavad laiemad võimalused saami keele funktsioneerimiseks kooli- ja asjaajamiskeelena.  Saami keelt õpetatakse Koola poolsaarel Lovozero (Lujavr) koolis õppeainena.

Saamide ja nende keele õiguste laiendamine on toimunud tänu nende eneste aktiivsele ja organiseeritud tegevusele paaril viimasel aastakümnel. Praeguseks on läänepoolsetel saamidel hommikust õhtuni töötav saamiraadio (põhjasaami keeles), igaõhtused teleuudised, aga samuti raadiosaateid teistes saami keeltes. Pidevalt ilmub kaks ajalehte ja mitmeid ajakirju. Saamid on asunud vallutama ka internetti: saami- ja härraskeelseid võrgulehekülgi on neil mitusada.

Saami muusika, eriti improviseeriv joig, on üle maailma kuulus kui Euroopa vanim ja algupäraseim muusikavorm. Joiul baseerub kogu saami moodne muusika – rokist ja folgist kuni sümfooniliste suurvormideni.

1970-ndatel aastatel sai alguse ka saami teatritegevus. Tähtsaim teatritest on rahvusteatri staatuse saanud täisprofessionaalne Beaivvaš Guodageaidnus. Saami keeles on mängitud nii oma dramaturgiat kui Lorcat, Brechti, Shakespeare’i ja jaapani autoreidki. Teatri modernsem suund on olnud seotud Eugenio Barba jt Euroopa teatri uuendajatega. Saami Beaivvaš-teater Norras näiteks laenas kord Koola poolsaarelt tantsuõpetaja, sest lestadiaanlus on saami tantsud lääne pool hävitanud.

1986. aastal kehtestatud saami rahvuslipu keskel olev rõngas sümboliseerib nõiatrummi, punane pool temast paremal päikest, sinine vasakul kuud. Värvid – punane, roheline, kollane ja sinine – pärinevad saami rahvarõivastelt.

Allikad: horisont.ee; www.erm.ee; www.suri.ee; www.fennougria.ee; en.wikipedia.org

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta