Kallis elekter ja sagedased voolukatkestused panid Lääne-Saaremaal asuva Pidula veelauapargi omanikud paremaid lahendusi otsima. Välja jõuti päikesepargi loomiseni ja sellega koos ka akusalvestiteni, mis tagavad energiavarustuse igas olukorras.

“Suur osa Pidula veelauapargi  elektrist tuleb  meie olemasolevast päikesepargist, mis katab suvehooajal enamiku meie energiatarbimisest. Äsja püsti pandud akusalvesti abil saame päikeseenergiat kasutada ka siis, kui päike parasjagu ei paista. See annab meile suurema varustuskindluse ja võimaluse kasutada maksimaalsel määral omatoodetud roheenergiat,” rääkis Pidula veelauapargi eestvedaja Janet Väärtnõu. 

Kogu Pidula veelauapargi elektritarbimine on võimalik kohaliku akupargi pealt katta alates veebruari lõpust kuni novembri alguseni ehk praktiliselt üheksa kuud aastas.  Hilissügisel ja südatalvel ei ole elektri tootmiseks piisavalt päevavalgust.

“Kevadel saame elektrikatkestuse korral tugineda akude mahutavusele. Talvekuul tagab akupark meile ligikaudu 3 ööpäeva elektri, soojemal ajal umbes nädala aja tarbimise jagu,” ütles Väärtnõu.

Investeering rohetehnoloogiasse toob kasumi 

Tulipunane OÜ poolt EIS toetusel tehtud ligikaudu 70 000 euro suurune investeering Pidula akuparki loodetakse tagasi teenida hiljemalt 8 aastaga. Akupargi garanteeritud tööiga on vähemalt 10 aastat, siis jäädakse investeeringuga plusspoolele, mis tähendab kümnetesse tuhandetesse eurodesse ulatuvat säästu. 

Akuparkide rajaja Diotechi tegevjuht Raivo Videvik nentis, et kaasaegne akusalvesti on töövõimeline ka pärast 10 aasta möödumist, kuid siis võib hakata efektiivsus mõnevõrra langema. Hästi planeeritud investeering akusalvestisse tasub end tema sõnul ära keskmiselt 5 aastaga või isegi kiiremini, kuid palju sõltub sellest, milline on lahenduse tehniline eripära ja kogu projekti algne eesmärk. 

Taastuvenergeetika kitsaskohtade lahendused 

“Elektribörs on kätte näidanud taastuvenergeetika tänased kitsaskohad, millest suurim väljakutse on senini olnud salvestusvõimsus, mis aitaks tootmise ja tarbimise tippaegu tasakaalustada. Viimased aastad on praktikas kinnitanud, et ilma akupargita on päikesepaneelidega kasumlikult majandada praktiliselt võimatu ja pole mingit põhjust arvata, et see suundumus tulevikus muutuks, sest päikeseelektrit toodetakse järjest enam,” selgitas Videvik. 

Ta lisas, et Pidula veelauapark on heaks eeskujuks terviklahendusega, kuidas panna päikesepark ja akusalvestustehnoloogia piirkondlikult toimima nii, et tagatud oleks energia varustuskindlus, kuid samal ajal optimeeritakse ka energiale tehtavaid pikaaegseid kulutusi. 

“Pidula akupargi eeskuju saaksid järgida kümned Eesti päikeseparkide omanikud – kui seni on päikeseenergiat otse võrku müüdud, siis regionaalse varustuskindluse tagamiseks ning ka omakasutuse ja võrguteenuse tasakaalu tagamiseks, on läbimõeldud salvestustehnoloogia lahendus päikesepargi omaniku huve teeniv,” hindas Videvik. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta