Lumi ja tormid on Eestis varemgi elektrikatkestusi tekitanud ja ilmselt tuleb neid veelgi. On vaja valmis olla üha sagedamateks kliimamuutustest tingitud tormideks. Hetkel on selge, et selleks eriolukorraks ei olnud valmis riik, omavalitsused ega ka võrguettevõte. 

Omavalitsused ja elanikud peavad appi minema rikete likvideerimisele. Tasub rakendada ka kaitseväelaste ja Kaitseliidu abi, kes saaksid harjutada kriisiolukordade lahendamist ja aidata inimesed tagasi elektrivõrku. Hetkel on lumi nii paks, et rikkekohtadeni jõudmine võtab kordades rohkem aega kui rikke enda likvideerimine - seega on abi ka mitteelektrikutest. 

Riik peab panustama rohkem taristusse ja selle hooldamisse. Seda ei tohi jätta läbi võrgutasude ainult võrguettevõtte kanda. Võrgutasude suurendamine tõstaks elektrihinda ja vähendaks elanike toimetulekut. Isegi võrgutasude kahekordistamine ei tagaks võrguettevõttele piisavalt raha vajalikeks investeeringuteks, et selliseid kriise vältida.

Et tagada säilenõtkus, on vaja soodustada kodu- ja kogukonnaenergeetikat, hajusat energiatootmist- ja salvestamist, mis ei sõltu ainult pikkadest elektriliinidest. Näiteks suured meretuulepargid ja ka väikesed püstise teljega tuulegeneraatorid saartel toodavad talvel elektrit väga hästi - ka tormiga. Riik peab toetama neid koduomanikke ja ettevõtteid, kes paigaldavad endale taastuvenergia tootmisjaamad, salvestusseadmed ja/või varugeneraatorid enda ja naabrite energiaiseseisvuse saavutamiseks.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta